Kuveidi-Najdi sõda
| Kuveidi-Najdi sõda | |||
|---|---|---|---|
| Osa Saudi Araabia ühendamisest | |||
| Toimumisaeg |
1919–1920 (2 aastat) | ||
| Toimumiskoht | Kuveit | ||
| Tulemus |
Kuveidi võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Kuveidi-Najdi sõda oli sõda, mis puhkes pärast esimest maailmasõda ning kestis aastatel 1919–1920. Sõda puhkes, kuna Ibn Saud tahtis Kuveiti annekteerida.[3][4] Konflikt kasvas sõjaks Kuveidi ja Najdi vahel ning hukkus sadu kuveitlasi. Kogu sõda koosnes vahepealsetest piirikokkupõrgetest aastatel 1919–1920.
Pärast sõda kehtestas Ibn Saud aastast 1923 Kuveidile kaubandusblokaadi, mis vältas aastani 1937.[3][5] Saudide sõjalise ja majandusliku agressiooni eesmärgiks oli võimalikult suur osa Kuveidist endale saada. Aastal 1922 toimunud Uqairi konverentsil pandi kahe naaberriigi piirid paika, konverentsil Kuveidi esindajat ei olnud. Pärast konverentsi jätkusid Najdi sanktsioonid ning Saudid korraldasid Kuveiti vahel ka haaranguid.
Sõja eellugu ja käik[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1913. vallutas Riyadhi emiir Abdulaziz Al-Saud (Ibn Saud) Osmanite Riigilt Najdi sandžaki ning Kuveidi Emiraadi uueks naaberriigiks sai sinna rajatud Najdi ja Hasa Emiraat. Samal aastal sõlmitud Inglise-Osmani konventsiooni järgi pidi Kuveidi piir ulatuma Kuveidi ligi 200 km lõunasse Manifani, kuid laienema hakanud saudid seda piiri ei tunnustanud.
Aastal 1919 tahtis šeik Salim Al-Mubarak Al-Sabah Kuveidi linnast lõunasse ehitada kaubanduslinna. See tekitas Najdi ja Kuveidi vahel diplomaatilise kriisi, mille lahendas Suurbritannia. Šeik Salim oli sunnitud plaanist loobuma.
Aastal 1920 tahtis Ibn Saudi Ikhwani sõjavägi endale Lõuna-Kuveiti kindlust rajada ning puhkes Hamdhi lahing, kus osales 2000 Ikhwani võitlejat, 100 Kuveidi ratsaväelast ning 200 Kuveidi jalaväelast. Kuus päeva kestnud lahingus kandsid mõlemad pooled raskeid kaotuseid. Ikhwan oli võidukas ning jätkus Jahra lahinguna Punase kindluse all.
Jahra lahingus ründas 3000–4000 Ikhwani võitlejat Faisal al-Duwaishi juhtimisel Punast linnust, mida kaitses umbes 1500 kuveitlast. Ikhwan piiras kindluse ümber ning Kuveidi Šeigiriigil oli selg vastu seina: kui Punane kindlus oleks kaotatud, saanuks Ibn Saud Kuveidi takistusteta annekteerida.
Ikhwani esimene rünnak õnnestus tõrjuda ning šeik Salim ja al-Duwaish asusid läbi rääkima. Al-Duwaish nõudis Kuveidi vägede kapituleerumist ning ähvardas uue rünnakuga. Kuveidi kaupmehed veensid Salimi brittidelt abi paluma. Suurbritannia saatis appi lennukid ning kolm laeva, mis pani Ikhwani taganema.[6]
Pärast lahingut esitas Ikhwan Kuveidile oma nõudmised: Kuveit pidi välja saatma kõik šiiidid, vastu võtma Ikhwani vahhabismi doktriini, kuulutama türklased ketseriteks, keelustama suitsetamise ja prostitutsiooni ning lammutama Ameerika Ühendriikide poolt rajatud misjonihaigla.[7]
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1922 sõlmitud Uqairi lepinguga pandi paika Kuveidi-Saudi Araabia piir ning Kuveidi lõunapiirile tekitati umbes 5180 km2 suurune Saudi Araabia-Kuveidi neutraalne tsoon.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Reeva S. Simon; Philip Mattar; Richard W. Bulliet (1996). Encyclopedia of the Modern Middle East – Volume 1. Lk 119.
Fighting between Kuwait's forces and Wahhabi supporters of Ibn Sa'ud broke out in May 1920, and the former were soundly defeated. Within a few weeks, the citizens of Kuwait constructed a new wall to protect Kuwait City.
- ↑ [1][alaline kõdulink]
- ↑ 3,0 3,1 Mary Ann Tétreault (1995). The Kuwait Petroleum Corporation and the Economics of the New World Order. Lk 2–3. ISBN 9780899305103.
- ↑ Michael S. Casey (2007). The History of Kuwait. Lk 54–55. ISBN 9781573567473.
- ↑ Mohammad Khalid A. Al-Jassar (2009). Constancy and Change in Contemporary Kuwait City: The Socio-cultural Dimensions of the Kuwait Courtyard and Diwaniyya. Lk 80. ISBN 9781109229349.
- ↑ Toth, Anthony B. (2005). "Losses in the Saudi and Iraqi Struggles over Kuwait's Frontiers, 1921–1943". British Journal of Middle Eastern Studies. 32 (2): 145–67. DOI:10.1080/13530190500281424. JSTOR 30037690. S2CID 154636834.
- ↑ "Global Art Forum – 26:12–28:12". Sulayman Al-Bassam.