Põhjamuda

Allikas: Vikipeedia
Põhjamuda veekogu põhjas kalda juures

Põhjamuda on peenike ja pehme sete mitteorgaanilist ja orgaanilist ainest ehk muda, mis koguneb veekogu põhja.

Loodustingimustes on põhjamuda vee ja tahkete osakeste segu ehk suspensioon, kuivatud põhjamuda on tahke aine. Väikeste osakeste suurusega alla 0,01 mm on suhteliselt suur – 30–50%.

Merede ja maismaa veekogude põhjas on laialt levinud kivimite purustamisel tekkinud murendi osakestest. Mõnikord on põhjamuda rikastatud orgaanilise ainega (sapropeel, mille lagunemisel toimub reostus väävelvesinikuga või arenevad mädanemisprotsessid.

Põhjamuda on settekivimite tekkimise algstaadium.

Põllumajanduses kasutatakse põhjamuda väetisena või kompostihunnikutes.

Järve-, tiigi- või laguunipõhjamuda saab kasutada väetisena, koduloomade mineraaltoidilisandina või meditsiinis mudaravimiseks.

Põhjamuda sadamates ja faarvaatrites kogunemine tekitab takistusi laevandusele, sellepärast rajatakse tamme ja korraldatakse süvandustöid.