Kuningkollane
| Kuningkollane | |
|---|---|
| Värvi koordinaadid | |
| Hex kood | #FFD700 |
| sRGBB (r, g, b) | (255, 215, 0) |
| CMYKH (c, m, y, k) | (0, 16, 100, 0) |
| HSV (h, s, v) | (51°, 100%, 100%) |
| Allikas | [1] |
|
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti) H: Normaalolukorras [0–100] | |
Kuningkollane on eesti keeles harvaesinev värvinimetus, tõlkelaen saksa keelest[2]. See tähistab särav-kuldkollast värvitooni[3], mis on sidrunkollasest tumedam ja soojem, ookerkollasest heledam ja küllastatum[4].
Pigmendid
[muuda | muuda lähteteksti]Värvinimetust on seostatud keskajal kasutatud hinnalise anorgaanilise värvipigmendi auripigmendiga[5], mille eriti peeneks jahvatatud pulber andis sooja erkkollase värvitooni[6].
Samuti on nimetust "Königsgelb" kasutatud plii(II)kromaadi, massikoti ja Kasseli kollase kohta, olenevalt kontekstist kas pigmendi enda või värvitooni tähistamiseks.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]- Auripigment (Getchell, Humboldti maakond, Nevada)
- Plii(II)kromaat Dresdeni Tehnikaülikooli ajalooliste pigmentide kogus
- Massikot looduslikul kujul
- Kollased ja punased tulbid
- Tedremaran (Potentilla erecta)
- Põõsasmaran (Dasiphora fruticosa)
- Kuldfaasan (Chrysolophus pictus)
Variatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]1821. aasta värviõpik "Werner's Nomenclature of Colours" kirjeldab kuningkollast (Kings yellow) erksa küpskollase sooja toonina , mida segatakse gummiguttist ja väikesest kogusest safrankollasest. Värvuse näideteks toob ta kuldfaasani pea sulestiku, kollase tulbi ja marana õite värvuse[8].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.colorhexa.com/ffd700
- ↑ Königsgelb. - O. Lueger. Lexikon der gesamten Technik und ihrer Hilfswissenschaften, Bd. 5 Stuttgart, Leipzig 1907., S. 538.
- ↑ Königsfarbe. - Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm (¹DWB)
- ↑ "Lit dubarry (genre chiffon)", aus: Le Garde-meuble. - museum-digital brandenburg
- ↑ Arsenfarben. - O. Lueger. Lexikon der gesamten Technik und ihrer Hilfswissenschaften, Bd. 1 Stuttgart, Leipzig 1904., S. 303-304
- ↑ Orpiment. - britannica.com
- ↑ J. J. Mark. Book of Kells. - World History Encyclopedia
- ↑ https://www.c82.net/werner/#yellows