Werner's Nomenclature of Colours

Allikas: Vikipeedia
Kollaste värvitoonide näidised Werneri värviõpikus: väävelkollane, nurmenukukollane, vahakollane jne
Hallide värvitoonide näidised Werneri värviõpikus: tuhkhall, suitshall jne

"Werner's Nomenclature of Colours" on värvinimetustega ja värvinäidistega raamat, mille koostas saksa mineraloog Abraham Gottlob Werner ja täiendas Patrick Syme[1]. Raamat ilmus 1814. aastal ja seda kasutas muuhulgas Charles Darwin oma loodusvaatlustes[2][3].

Raamatus on kokku 108 värvinäidist kümnel tahvlil. Värvused on nii-öelda keskmised või standardid, millele sai täpsustamiseks lisada toonikvaliteeti märkivaid omadussõnu[4]. Iga värvinimetuse juures oli ära toodud koloreeritud värvinäidis ning selgitus, milliseid värvitoone tuleb selle värvuse saamiseks segada ja millises suhtes (näiteks kellukasinise saamiseks soovitati segada ultramariini ning karmiinpunast võrdsetes kogustes). Tabelisse olid kirja pandud näited taime- ja loomariigist ning mineraalide või muude ainete hulgast, mis on seda värvi.

Werneri värvinimestikku on käsitletud kui eelkäijat tänapäeva standardiseeritud toonidega värvinimestike, nagu Pantone Matching System, eelkäijat.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]