Kulno Süvalep

Kulno Süvalep (sünninimi Schulbach; 4. august 1929 Tallinn – 19. juuli 1996 Tartu) oli eesti näitleja, lavastaja, kirjanik, tõlkija, laulude autor.

Ta lõpetas 1947. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1951. aastal Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi, aastail 1963–1964 täiendas end Moskvas kõrgematel režiikursustel.

Töötas 1951–52 näitlejana Võrus Lõuna-Eesti Teatris, 1952–1954 Kingissepa-nimelise TRA Draamateatri näitejuhina, 1954–1961 Rakvere teatri peanäitejuhina ning 1961–1989 Vanemuise teatri näitejuhi, näitleja ja lavastajana.

Looming

Kirjutanud näidendeid, ooperi- ja operetilibretosid, tõlkinud ja dramatiseerinud mitmes žanris kirjandusteoseid. Loonud ka laulutekste.

Teosed

Näidendivalimik

• "Näitemängud". Eesti Raamat, Tallinn 1982, 258 lk; sisaldab näidendid "Naatan Naerukajakas ja teised" (lavastatud Vanemuises 1968), "Vasikatants" (lavastatud Vanemuises 1970), "Soolaleivapidu" (lavastatud Vanemuises 1970) ja "Mehed ja naised" (lavastatud Vanemuises 1979)

Trükis ilmumata näidendid

• "Armastus ja vale", lavastatud Rakvere teatris 1957
• "Viiul", lavastatud Ugalas 1963
• "Naeratus", lavastatud Vanemuises 1965
• "Mis kõik ei juhtu", lavastatud Ugalas 1969
• "Emajõe Ööbik" (näidend Lydia Koidulast), lavastatud Vanemuises 1993

Libretod (trükis ilmumata)

• "Imelugu"
• "Rembrandt"
• "Tuled kodusadamas"
• "Kuulsuse narrid"

Luulevalimik

• "Kaunimad aastad su elus" (luuletused ja laulud). Koostanud Ants Kand. Tartu/Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2004, 192 lk

Tunnustus

• 1996 Aleksander Kurtna nimeline auhind

Isiklikku

Tema isa oli ajakirjanik ja poliitik, Riigikogu sekretär Arnold Paul Süvalep (kuni 1935 Schulbach; 1888–1968).

Tema õde oli kirjanik ja kirjanduskriitik Ine Viiding (1933–1990).

Ta oli aastatel 1951–1962 abielus näitleja Galina Süvalepaga, nende tütred on kirjandusteadlane Ele Süvalep-Lõhmus (sündinud 8. novembril 1951) ja lauluõpetaja ning endine Rakvere Teatri näitleja ja lavastaja Imbi Herm (sündinud 12. aprillil 1955). Aastatel 1963–1984 oli ta abielus baleriin Regina Tõškoga.

Kirjandus

• Lembit Eelmäe, "Koolivend Kulno!" – Edasi 4. august 1979
• Vastab Kulno Süvalep (vahendanud Viljo Saldre) – Teater. Muusika. Kino 1989, nr 6, lk 3–14
• Aivo Lõhmus, "Igal mehel oma Koidula" (näidendi "Emajõe Ööbik" arvustus) – Hommikuleht 1. oktoober 1993 ja A. Lõhmuse raamatus "Võim ja vari", Tartu 2002, lk 250–252
• Ülo Tonts, "...aga anne on väga hajutatud": Kulno Süvalepast 1993. aasta taustal – Teater. Muusika. Kino 1995, nr 8/9, lk 108–113
• Ruth Mirov, "Nõmme roheliste mändide all" (mälestused) – Looming 2004, nr 12, lk 1881–1890
• Ülo Tonts, "Kolmkümmend aastat teatriehitamist. "Vanemuise" sõnateatrist 1955–1986". Vanemuine, Tartu 2006, lk 208–214 (peatükk "Mees, kellele meeldis inimestega suhelda. Kulno Süvalep")

Välislingid

• Erik Linnumägi, "Peaasi, et nad ei nutaks" – Postimees 12. jaanuar 1996, lk 15
• Aigi Viira, "Kaunimad tagasi laval, uutes smokingutes" – Postimees 22. veebruar 2003, lk 22
• Jürgen Rooste, Raamatututvustus: "Kaunimad aastad su elus" – Eesti Ekspress 2. september 2004, lk B8
• Rolf Liiv, "Näitleja Süvalepa saavutused luules" – Eesti Päevaleht/Arkaadia, 3. september 2004, lk 14