Ksenoon (narkoosigaas)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ksenoon on ksenooni baasil valmistatud narkoosigaas, peamiselt hingamisteede kaudu manustatava inhalatsioonianesteetikumi koostisosa, mille sihtotstarbelise manustamise korral (ksenoonanesteesia) kirurgilistele patsientidele, anestesioloogi järelevalve all, manustatakse seda koos teiste koostisosadega enne ja teatud kirurgiliste operatsioonide ajal vastava narkoosiaparaadiga.

Ksenooni sisaldava inhaleeritava anesteetikumi esilekutsutava üldnarkoosi seisundi eesmärgiks on tingimuste loomine osade loomade (sh inimeste) kirurgilisteks operatsioonideks, nii elusate kudede valutustamine ja sobivaks muutmine manipulatsioonideks, teadvusetuse seisundi esile kutsumine, organismi elutähtsate funktsioonide säilitamine, lihaslõdevestus, aga ka operatsiooni ajal toimuva unustamise soodustamine.

Ksenooni kasutamine anesteesias kiideti heaks esmalt Venemaal (2000), siis Saksamaal (2005) ja 2007. aastal ülejäänud Euroopas.[1]

Arvatakse et ksenoonil on ka hüpnootiline toime, see läbib hõlpsalt vere-aju barjääri.

Ksenooni tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Ksenooni tootmine ulatub hinnanguliselt 6 miljoni liitrini aastas, millest narkoosigaas moodustab ligi 12% ja leiab rakendust peamiselt Venemaal.

Anesteetilise potentsiaali võimalik molekulaarne alus[muuda | muuda lähteteksti]

Ksenooni täpseid molekulaartasandi toimeid on vähe uuritud ja neid ei tunta.

Uurijad on välja pakkunud kaks võimalikku mehhanismi.

1) Arvatakse, et osadel loomadel kutsub esile narkoosiseisundi selle anesteetikumi kuhjumine raku membraanstruktuurides, toime kesknärvisüsteemis paiknevatele retseptoritele (uuringute alusel: tõenäoliselt N-metüül-D-aspartaadi retseptor e NMDA retseptor[2][3][4]) ja/või ensüümidele ning neuronite vahelise neurotransmissiooni pärssimine.

2) Arvatakse, et ksenoon blokeerib efektiivselt rakumembraani Ca2+ ATPaasid. Selle mõju saavutab ksenoon sidudes ennast ensüümi hüdrofoobse pooriga ja takistades sellega ensüümil aktiivsete konformatsioonide moodustamise.[5]

Unustamise soodustamise võimalik alus[muuda | muuda lähteteksti]

N-metüül-D-aspartaadi retseptori aktivatsiooni peetakse oluliseks CA1 LTP induktsioonis. N-metüül-D-aspartaadi retseptorite vahendatud neurotransmissiooni depressioon, mille kutsub esile ksenoon (vähemalt rottide hippokampuse neuronite kultuurides) võib põhjustada ka LTP, mida seostatakse õppimise ja mäluga, blokeerimise.

Soovimatud kõrvaltoimed[muuda | muuda lähteteksti]

Katsetes tiinete rottidega tuvastati loodetel, võrreldes naerugaasiga, tunduvalt vähem arenguanomaaliaid, seetõttu lugesid autorid, et gaasisegu ei evi teratogeenseid toimeid.[7]

Ksenoon kuluartiklina[muuda | muuda lähteteksti]

Ksenooni saadakse küll hapniku töötlemise kõrvalsaadusena, kuid see on üsna energiakulukas protsess.

Valmis narkoosigaasisegu 1 liiter maksab Euroopas 10–15 eurot.

Ksenooni kulu on operatsioonide lõikes varieeruv, pikemaid operatsioone selle meditsiinigaasiga peetakse tasuvamateks, nii võib ühe inimese koletsüstektoomia käigus olla ksenooni kulu 15,6 liitrit[8], märkimisväärse osa saab rasva sisaldavad koed.

Ksenooni ei manustata üksikainena kuna tema anesteetiline võimekus on liiga nõrk. Seda manustatakse koos opioididega nagu fentanüül ja sufentaniil.

Teadusuuringutes[muuda | muuda lähteteksti]

Toimed elundkondadele[muuda | muuda lähteteksti]

Toime lümfoid(-immuun)süsteemile[muuda | muuda lähteteksti]

Ksenooni toimeid lümfoid(-immuun)süsteemile on vähe uuritud. Arvatakse toetudes anesteetilise potentsiaali võimalikele molekulaarsetele alustele ja plasma tsütokiinide ja adhesioonmolekulide põhjal, et ksenoon (70% ksenooni 30% hapnikku) võib moduleerida normaalse anatoomia ja füsioloogiaga inimeste immuunvastuseid põletiku suunas.[9]

Toime südame-veresoonkonnale[muuda | muuda lähteteksti]

Katsed näriliste, koerte ja sigadega näitavad õigeaegselt (liigiti erinev) manustatud ksenooni võimalikku südamelihast säästvat toimet isheemia korral.

Toime patoloogilistele kudedele[muuda | muuda lähteteksti]

Ksenooni toimet patoloogilistele kudedele on vähe uuritud.

In vitro toimed rakukultuuridele[muuda | muuda lähteteksti]

In vitro närvirakkude kultuuridel takistab ksenoon indutseeritud hüpoksia järgset närvirakkude apoptoosi.

Roti embrüoloogilise aju esmaste astrogliia rakkude töötlemine ksenooniga kutsus esile rakutsükli tardumise, metafaasi blokeeringu.[10]

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Ksenooni avastasid 12. juulil 1898 Inglismaal šoti keemik William Ramsay ja inglise keemik Morris Travers.

1939. aastal testisid Albert R. Behnke jun. ja Yarbrough allveelaevaga sukeldujatel mitmeid gaasisegusid ja tuvastasid, et ksenoon ei ole kõlbulik nimetatud valdkonnas kasutamiseks, kuid järeldasid, et seda saaks kasutada anesteesias.

1941. olevat Lazharev Venemaal uurinud ksenoonanesteesiat.

Esimeseks hiirtel läbi viidud ksenoonanesteesia kohta avaldatud uurimuseks peetakse J. H. Lawrence'i 1945. aastal avaldatud raportit.

Esimese kirurgilise ksenoonanesteesia läbiviijaks 1951. aastal peetakse Stuart C. Cullenit.[11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ecem Esencan, Simge Yuksel, [...], ja John H Zhang, XENON in medical area: emphasis on neuroprotection in hypoxia and anesthesia, Med Gas Res. 1. veebruar 2013; 3: 4. doi: 10.1186/2045-9912-3-4, PMCID: PMC3626616
  2. Nagele, P.; Metz, L. B.; Crowder, C. M., Xenon acts by inhibition of glutamatergic neurotransmission in Caenorhabditis elegans: A‐471, European Journal of Anaesthesiology, mai 2005, 22. väljaanne, 123, Pharmacology, veebiversioon (vaadatud 10.03.2015)(inglise keeles)
  3. Märkus 1: NMDA retseptroi düsfunktsionaalsusega seostatakse epilepsiat, skisofreeniat ja Parkinson ning Huntingtoni tõbe.
  4. Märkus 2: Pikka aega arvati, et analegeetikumid avaldavad toimet lipiidosakeste kaudu, käesoleval ajal aga arvatakse, et toime avaldub valkude kaudu.
  5. Lopez, Maria M.; Kosk-Kosicka, Danuta. How Do Volatile Anesthetics Inhibit Ca2+-ATPases?. – The Journal of Biological Chemistry, 270. väljaanne (1995); nr 47, lk 28239–28245, veebiversioon (vaadatud 10.03.2015)(inglise keeles)
  6. Cole A. Giller, Phillip Purdy, Walter W. Lindstrom, Effects of Inhaled Stable Xenon on Cerebral Blood Flow Velocity, 20. juuli 1989., veebiversioon (vaadatud 10.03.2015)(inglise keeles)
  7. PETER H. TONNER, XENON – CLINICAL UPDATE 9RC1, EUROANESTHESIA 2005, Viin, Austria, 28.-31. mai 2005, veebiversioon (vaadatud 10.03.2015)(inglise keeles)
  8. J. Hofland, I. Gültuna ja R. Tenbrinck, Xenon anaesthesia for laparoscopic cholecystectomy in a patient with Eisenmenger’s syndrome, Br. J. Anaesth. (2001) 86 (6): 882–886., doi: 10.1093/bja/86.6.882, veebiversioon (vaadatud 10.03.2015)(inglise keeles)
  9. A. Bedi, W.T.McBride, M.A.Armstrong, J.M.Murray, Xenon has no effect on cytokine balance and adhesion molecule expression within an isolated cardiopulmonary bypass, British Journal of Anaesthesia, 89(4), 5546–50 (2002), veebiversioon (vaadatud 10.03.2015)(inglise keeles)
  10. Petzelt C, Taschenberger G, Schmehl W, Hafner M, Kox WJ., Xenon induces metaphase arrest in rat astrocytes., Life Sci. 1999;65(9):901-13., PMID 10465350, veebiversioon (vaadatud 10.03.2015)(inglise keeles)
  11. John D. Current, M.D., "Pharmacology for Anesthetists", lk 126, veebiversioon (vaadatud 10.03.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Sapipõie eemaldus
Kliinilised uuringud
Teadusuuringutes

Adrian Klein, Ilka Theruvath, Bernd Donaubauer, Thilo Busch, Willehad Boemke, The haemodynamic and catecholamine response to xenon/remifentanil anaesthesia in Beagle dogs, Lab Anim, juuli 2008, 42. väljaanne, nr 3, lk 338–349, doi: 10.1258/la.2007.007048

Muu