Krahvinna Mariza

"Krahvinna Mariza" (saksa keeles "Gräfin Mariza", ungari keeles "Marica grófnő") on Imre (Emmerich) Kálmáni kolme vaatusega operett. Teose libreto kirjutasid Julius Brammer ja Alfred Grünwald.

Faktoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Esmaettekanne 28. veebruaril 1924 Viinis Theater an der Wienis.

Rollide loojad: Hubert Marischka (Tassilo), Betty Fischer (Mariza), Max Hansen (Zsupán), Elsie Altmann (Lisa), Richard Waldemar (Populescu), Hans Moser (Penizek). Dirigent Anton Paulik.

"Krahvinna Mariza" on väga meloodiline, tantsuline ja rikkalike ungari tšardaaši rütmidega Viini hõbedase koolkonna loojanguperioodi väljapaistvaim operett. Seda on nimetatud kõige ungaripärasemaks teoseks Kálmáni loomingus.

Selles on täpselt järgitud kõiki Viini klassikalise opereti komponeerimise ja ülesehituse reegleid. On suursugune ja särav kõrgemast seltskonnast pärit noormees, kapriisne kangelanna, romantiline tütarlaps-subrett ja tema lihtsameelse võitu noormees. Väärikalt astub üles soliidne ja elukogenud daam ning tema kaasast eakas krahv, kes lisaks oma kõrgele seisusele on ka huumorimeelega. Paljudes stseenides esinevad lapsed ning kooril on pidevalt tööd. Koor ühtlasi on ka peamine rahvuslike tantsude esitaja koos solistidega.

"Krahvinna Mariza" kujunes kiiresti helilooja üheks populaarsemaks ja pidevalt esitatud teoseks, mis pole väljatulekust peale operetilembeste maade teatrite tähelepanu alt eemal olnud. Väljatulekul levis see kohemaid paljudesse Austria, Saksamaa ja Ungari teatritesse. Teos võeti mängukavva Londonis ja New Yorgis, Põhja-Euroopas, Eestis, Lätis ja Nõukogude Venemaal.

Eestis on seda operetti ette kandnud kuus teatrit 12 lavastuses: Estonia 1925, 1935, 1959 ja 1990, Vanemuine 1930 ja 1955, Endla 1929, 1937 ja 1945, Narva teater 1934, Kannel 1934 ja Kuressaare teater 1937.

Peamised osad: krahvinna Mariza (sopran), Moritz Dragomir Populescu (bariton), Tassilo Endrödy-Wittemburg (bariton/tenor), Koloman Zsupán (buffo tenor), Lisa (sopran), Manja (sopran), Tassilo tädi (alt), Peniček (kõneroll), Ilka (subrett), Božena Guddenstein zu Clumetz (kontraalt).

Faabula[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 20. sajandi alguses Ungaris. Krahv Tassilo on pidanud maha müüma kogu varanduse, et tasuda isa võlgu. Et teenida elatist ja pakkuda lahedat elu oma Budapesti pansionaadis elavale õele Lisale, võtab ta endale ülevaataja koha Ungari krahvinna Mariza mõisas. Kuid ta varjab oma tegelikku päritolu. Tassilo sõber Karl Stephan teatabki, et varandus on müüdud ja võlad tasutud. Tassilo otsustab esialgu sellest Lisale mitte rääkida, et teda mitte isa varanduse kadumise pärast kurvastada.

Mariza saabub oma mõisa, et peoga tähistada kihlust parun Koloman Zsupániga. Külalised tahavad tutvuda peigmehega, kuid Mariza soovitab vaid tõsta klaasi tervislikel põhjustel kohale mitte saabunud Zsupáni terviseks. Lisa on Mariza sõbrannana samuti külaliste hulgas. Tassilot tutvustatakse Marizale kui mõisa uut ülevaatajat. Marizat üllatab Tassilo väärikas, kuid mitte eriti lugupidav käitumine tema suhtes. Kuid ta tunneb otsekohe, et Tassilo pakub talle huvi.

Tassilo kohtub õega ja seletab talle asjade tegelikku seisu. Lisa lubab varjata oma sugulussidemeid Tassiloga. Mariza räägib oma sõbranna Ilkale, et tegelikult pole tal mingit peigmeest, vaid ta kasutab Zsupánit tollega kokkuleppel, et hoida tema raha jahtivaid pealetükkivaid noormehi eemal. Parun Zsupán oli nõus olema Mariza fiktiivseks peigmeheks.

Zsupán aga sarnaneb väga Johann Straussi opereti "Mustlasparun" tegelasega. Ootamatult teatatakse, et parun Zsupán palub end vastu võtta. Ta on tuntud seakasvataja, kellel on 20 000 põrsast ja nüüd loodab ta nende arvu Mariza majapidamise arvel suurendada. Ta palub Mariza kätt. Lisa armub aga Zsupánisse, kes pole ka neiu vastu ükskõikne. Kuna Zsupán näeb Lisat sageli Tassiloga kohtumas, muutub ta armukadedaks, sest ta ei tea, et Lisa on Tassilo õde.

Samamoodi armukadetseb ka Mariza. Mariza leiab Tassilo kirja sõbrale, kus ta pihib oma keerulisest majanduslikust olukorrast. See vihastab Marizat, kes on nüüd veendunud, et mees otsib temaga suhteid tõesti vaid raha pärast. Zsupán on aga väga rahul Lisaga. Pealegi on tema isa testamendis öeldud, et ta peab abielluma vaese tüdrukuga. Kuna Lisa on vaene, siis on kõik korras ja mõlemad õnnelikud.

Saabub Tassilo tädi vürstinna Božena Guddenstein, kes teatab, et ta on ostnud perekonna varanduse tagasi. Mariza leebub ning tema armastus Tassilo vastu võib taas täie jõuga õitsele puhkeda. Mariza vabastab Tassilo ülevaataja ametist ning läheb talle mehele.

Peamised muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

Tassilo laul "Wenn es Abend wird"
koor "Lustigen Zigeunerweisen"
Mariza laul kooriga "Höre ich Zigeunergeigen"
Lisa ja Tassilo duett "Schwesterlein, Schwesterlein. Sonnenschein, hüll’dich ein"
Mariza ja Zsupáni duett "Komm mit nach Varasdin"
Tassilo laul "Komm, Zigány"
Lisa ja Zsupáni duett "Ich möchte träumen von dir, mein Pucikám"
Mariza ja Tassilo duett "Herrgott, was ist denn heut’los"
Mariza, Populescu ja Zsupáni tertsett "Ungarmädel, Haut wie Rosen"

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

1925 – tummfilm, Berliini Terra Film AG. Režii Hans Steinhoff. Peaosades Harry Liedtke, Vivian Gibson jarnő Verebes
1932 – Saksamaa Roto Film. Režii Richard Oswald. Peaosades Dorothea Wieck, Hubert Marischka, ja Ernő Verebes
1958 – Saksa FV Carlton-Film. Režii Rudolf Schündle. Peaosades Christine Görner, Rudolf Schock, Gunther Philipp ja Hans Moser
1974 – Saksa FV. Režii Eugen York. Peaosades Ljuba Welitsch ja René Kollo.
1985 – "Maritsa" Lenfilmi telefilm. Režii Aleksandr Belinski. Peaosades Natalja Andreitšeenko, Timofei Spivak, Vera Sotnikova ja Igor Skljar.