Theater an der Wien

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Theater an der Wien (2007)

Theater an der Wien on teater Austria pealinnas Viinis, Theater auf der Wiedeni järeltulija. Teater on etendanud olulist osa Viini klassikalise opereti sünniloos. Selle teatri vahendusel ja otsesel mõjutusel kujuneski välja Viini opereti ülemaailmse tuntusega nägu. Teatrimaja ehitati Franz ja Anton Jägeri ning Josef Reymundi projekti järgi Emanuel Schikanederi eestvedamisel kaupmees Bartholomäus Zitterbarthi (1757–1806) rahaga. Asub Mariahilfi linnaosas. Sai nime (tõlkes 'teater Wieni kaldal') lähedalt mööda voolava Wieni jõe järgi.

Theater an der Wien 1923. Karl Wenzel Zajiecki maal

Teater avati 13. juunil 1801 Schikanederi allegoorilise eelmänguga "Thespis Traum" ja Franz Teyberi ooperiga "Alexander", mis oli spetsiaalselt selleks puhuks komponeeritud. Oli omal ajal Viini suurim (1932 istekohta) ja soosituim teater. Lavale mahtus korraga 500 näitlejat ja 50 hobust. Spetsialiseerus esialgu populaarsete Zauberoper'ite (võluooper) ettekandmistele. Pühendas palju tähelepanu Wolfgang Amadeus Mozarti teostele. Aastatel 1803–1805 elas selle teatri ruumides Ludwig van Beethoven. Seal komponeeris ta ka selle teatri jaoks oma ainsa ooperi "Leonore" (esiettekanne 1805), mis hiljem mõneti muudetud faabulaga sai nimeks "Fidelio" ja kanti esimest korda 1806 ette samas teatris.

1821–22 oli teatri impressaarioks Euroopa oma ala suurmeister Domenico Barbaia, kelle initsiatiivil etendusid paljud Gioachino Rossini ooperid. Aastatel 1846–1847 triumfeeris selle teatri laval rootsi sopran Jenny Lind. 1945.–1955. aastal oli see sõjamöllus säilinud teatrihoone koduks Viini Riigiooperile, kuni selle maineka ooperiteatri sõjas purustatud hoone taastati. Seejärel 1955. aastal teater suleti, kuna hoone ohutus jättis tublisti soovida. 1961. aastal müüs Viini linnavalitsus teatrimaja maha. 1960–1962 hoone rekonstrueeriti ja avati tublisti ümberehitatuna taas teatrina. Avaetenduseks oli 30. mail 1962 Mozarti "Die Zauberflöte" ("Võluflööt"). 24. mail 1970 dirigeeris Leonard Bernstein seal "Fidelio" etendust, mis oli pühendatud Beethoveni 200. sünniaastapäevale.

Theater an der Wieni vaatesaal pärast rekonstrueerimist

1980. aastatel ilmestasid teatri repertuaari muusikalid. Aastatel 1983–1988 etendati igal õhtul Andrew Lloyd Webberi muusikali "Cats" ("Kassid"). Viis aastat oli mängukavas ka Andrew Lloyd Webberi "The Phantom of the Opera" ("Ooperifantoom"). Seal on olnud maailmaesiettekandel Eric Woolfsoni muusikal "Freudiana" (1990) ning Sylvester Levay muusikalid "Elisabeth" (1992) ja "Mozart!" (1999). Teater korraldab iga-aastast Viini muusikafestivali "Wiener Festwochen". 2006. aastal korraldati festivali "Mozart an der Wien". Aasta jooksul esitati 80 õhtul neid Mozarti oopereid, mida läbi aegade selles teatrimajas on esitatud. Tänapäeval paistab silma segarepertuaari esitamise poolest. Mängukavas on operettide kõrval muusikalid, laia amplituudiga ooperite valik barokkooperitest kuni 20. sajandi ooperiloominguni, samuti Hispaania zarzuela'd ning antakse ka galakontserte.

Oma eksisteerimisaja jooksul on selles teatris olnud maailmaesiettekandel 53 operetti, 19 ooperit ja 3 muusikali. Ooperitest on lisaks Beethoveni teosele olnud esmaesitamisel ka Franz Schuberti "Die Zauberharfe" ("Võluharf"; 1820) ja "Rosamunde" (1823), Albert Lortzingi "Der Waffenschmied" (1846), Gottfried von Einemi "Jesu Hochzeit" (1980), Friedrich Cerha "Netzwerk" (1981), Wolfgang Mittereri "Massacre" (2003) jt.

Mälestustahvel Theater an der Wieni seinal Beethovenit meenutamas

Esietendunud operetiliteratuuri tippteoseid[muuda | muuda lähteteksti]

von Suppé Das Pensionat (1860), Die Frau Meisterin (1868) ja Bellmann (1887); Joh. Straussi Indigo (1871), Karneval in Rom (1873), Die Fledermaus (1874), Cagliostro in Wien (1875), Prinz Methusalem (1877), Blindekuh (1878), Das Spitzentuch der Königin (1880), Der Zigeunerbaron (1885), Simplicius Simplicissimus (1887), Jakuba (1894), Waldmeister (1895) ja Die Göttin der vernuft (1897); Millöckeri Gräfin Dubarry (1879), Apajune, der Wassermann (1880), Der Bettelstudent (1882), Gasparone (1884), Der Feldprediger (1884), Die sieben Schwaben (1887) ja Der arme Jonathan (1890); Zelleri Die Carbonari (1880), Der Vogelhändler (1891) ja Der Obersteiger (1894); Heubergeri Der Opernball (1898); Eysleri Bruder Straubinger (1903) ja Die gold’ne Meisterin; Falli Die Dollarprinzessin (1907) ja Die Rose von Stambul (1912); Lehári Wiener Frauen (1902), Die lustige Witwe (1905), Der Mann mit den drei Frauen (1908), Der Graf von Luxemburg (1909), Eva (1911), Die ideale Gattin (1913), Endlich allein (1914), Frasquita (1922), Die gelbe Jacke (1923) ja Schön is die Welt (1931); Oscar Strausi Der tapfere Soldat (1908), Die Dorfmusikanten (1919) ja Der Bauergeneral (1931); Kálmáni Der kleine König (1912), Gold gab ich für Eisen (1914), Gräfin Mariza (1924), Die Zirkusprinzessin (1926), Die Herzogin von Chicago (1928) ja Der Teufelsreiter (1932); Granichstaedteni Bacchusnacht Auf Befehl der Kaiserin (1915), Der Orlow (1925) ja Reklame! (1930); Gilberti Die Dame mit dem Regenbogen (1933); Ábráhami Dschainah (1935); Benatzky Axel an der Himmelstür (1936).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]