Subrett

Allikas: Vikipeedia

Subrett (prantsuse keeles soubrette – 'teenijatüdruk') on nutika, kuid ninaka ja riukaliku koomilise olemusega teenijatüdruku või naispeaosalise usaldusisiku roll prantsuse lavateostes alates 17. sajandist. Sõna tuleneb vanaprantsuse keelest ja tähendab otsetõlkes 'häbelik, osav, kaval'. Inglased ja sakslased võtsid selle mõiste üle kergemat tüüpi koomiliste ooperi- või operetikangelannade iseloomustamiseks. Subretirolle esitasid kergema lüürilise või koloratuurse häälega sopranid. Subreti ülesandeks koomilises ooperis, aga eriti operetis ja laulumängus (Singspiel) oli kommenteerida härrasrahva käitumist ning kombeid ja hoolitseda majapidamise korrasoleku eest.

Subrett on kergemeelne, koketeerimishimuline ja vahel isegi meesküsimustes agressiivne. On innukas andma nõu ja abistab oma perenaist tema armusuhete korraldamisel ning lahendab osavalt selle käigus esile kerkivaid probleeme. Reeglina on subretid noored neiud, kes on tagasihoidliku sotsiaalse päritolu ja pealiskaudse haridustasemega, pisut lihtsameelsed, kuid alati optimistliku olekuga.

Lavamuusika populaarsuse kasvades laienes mõiste operettides esimesele armastajapaarile assisteerivale, vallatule ja seiklushimulisele naistegelasele, kes hoolitses intriigide ja armastuskolmnurkade kujunemise eest ning liikus sihikindlalt oma liikumapaneva eesmärgi – abielu poole. Nad hoolitsesid pererahva tegemiste varjus oma võimalikult soodsa perekonnaelu kujunemise eest. Reeglina olid nende tähelepanu objektiks varakad, kuid eakad lesestunud või lausa poissmeheks jäänud hertsogid, vürstid ja krahvid ise või nende kergemeelsed pojad. Subreti roll tuli kasutusele ka 20. sajandi keskel esile kerkinud muusikalides.

Prantslased tituleerisid esimeseks subretiks Dorine'i Molière'i näidendis „Tartuffe” (1664), Toinette'i tema komöödias "Le Malade imaginaire" („Ebahaige”, 1673) ja Frosine'i komöödias L'Avare („Ihnus”, 1668). Populaarseks subreti rolliks on Susanna Mozarti ooperis Beaumarchais' näidendi "Le Mariage de Figaro" („Figaro pulm”, 1778) järgi. Kuid tagantjärele on subretiks nimetatud ka Poppea rolli, kelle ülesandeks juba ooperiajaloo koidikul oli Monteverdi ooperis "L’incoronazione di Poppea" („Poppea kroonimine”, 1643) tegeleda samade asjadega, millega tegelesid hiljem prantslaste poolt subrettideks nimetatud tegelaskujud. Subrettideks nimetati edaspidi ka teiseplaanilisi, kergemaid ooperirolle, mida esitasid nobeda häälega sopranid, nagu Papagena "Võluflöödis" ("Die Zauberflöte") või Marzelline (Fidelio).

Eestis teatrimaastikul on subreti mõistega eelkõige tähistatud operetirolle. Läbi aegade on neid rolle haaravalt esitanud Grete Sällik, Asta Vihandi, Sophie Sooäär, Riina Reinik, Sirje Puura, Margit Saulep, Marika Eensalu, Katrin Karisma, Elvi Nander, Aino Seep ja teised.

Rolle ooperis, operetis ja muusikalides[muuda | muuda lähteteksti]

Populaarsemaid subretirolle ooperis, operetis ja muusikalides:

  • Marzellina, Fidelio (Beethoven)
  • Musetta, La bohème (Puccini)
  • Nannetta, Falstaff (Verdi)
  • Norina, Don Pasquale (Donizetti)
  • Ninetta, La finta semplice (Mozart)
  • Olga, Fedora (Giordano)
  • Oscar, Un ballo in maschera (Verdi)
  • Pitti-Sing, The Mikado (Gilbert ja Sullivan)
  • Serpetta, La finta giardiniera (Mozart)
  • Serpina, La serva padrona (Pergolesi)
  • Sophie, Der Rosenkavalier (R. Strauss)
  • Stasi, Die Csárdásfürstin (Kálmán)
  • Zerlina, Don Giovanni (Mozart)
  • Ann Page, Die lustigen Weiber von Windsor (Carl Otto Nicolai)
  • Barbarina, Die Hochzeit des Figaro (Mozart)
  • Berthalda, Undine (E. T. A. Hoffmann)
  • Blonde, Die Entführung aus dem Serail (Mozart)