Varssavi kindralkubermang

Varssavi kindralkubermang (ka Visla-äärne piirkond; poola keeles Kraj Przywiślański, vene keeles Привислинский край) oli aastatel 1867–1918 Venemaa keisririigi koosseisus olnud Poola kümne kubermangu mitteametlik nimetus.

Tekkimislugu

Venemaa Keisririigi koosseisus olnud Poola Kuningriigis (Kongressi-Poolas) toimunud 1863.–1864. aasta Jaanuariülestõusu tulemusena võttis Venemaa keiser Poola nominaalse iseseisvuse vähendamiseks ja venestamiseks ning poolakate iseteadvuse vähendamiseks ka Poolas suurt mõjuvõimu omanud katoliku kiriku tegevuse piiramiseks.

Varssavi kindralkubermangu valitsuskorraldus

Pärast 1863. aasta ülestõusu tühistas keiser Aleksander II seni Poolas kehtinud konstitutsiooni ning osalise iseseisvuse ning määras Poola sõjavägede ülemjuhatajaks esmalt krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi ning pärast ülestõusu mahasurumist ning rahuolukorra taastamist määras von Bergi ka Poola Haldusnõukogu liikmeks, pärast ülestõusueelse nominaalse valitseja suurvürst Konstantin Nikolajevitši lahkumist Peterburisse ka Poola asehalduriks (наместникoм); kindralkubermangu politseiülemaks määrati kindral Fjoror Trepov.

1864. aasta alguses moodustati Peterburis Poola asjade komisjon, mis koosnes viiest liikmest ning mille juhatajaks oli keiser Aleksander.

Poola iseseisva katoliku kiriku allutamine

1864. aasta novembris allutati Poola Katoliku kirik Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi komisjonile, mille juhiks määrati vürst Tšerkasski, samal aastal konfiskeeriti kõik Poolas asuvad katoliku kiriku varad ning enamus kloostreid suleti. 1865. aastal kehtestati katoliku kiriku uus põhikiri, mille kohaselt Poola jagati seitsmeks – Płocki, Lublini, Sandomierzi, Kielce, Augustówi, Kujawy ja Podlaasia piiskopkonnaks, katoliku kiriku vaimulikkond hakkas saama ülalpidamist riigikassast ja 1871. aastal allutati Poola katoliku kirik Keisririigi Siseministeeriumi välisusundite departemangu alluvusse. 1875. aastal aga likvideeriti Venemaa Keisririigi ja Poola Kuningriigi vahel seni veel formaalselt kehtinud personaalunioon ning asutati ka Vene Õigeusu Kiriku Holmi piiskopkond.

Haldusaparaadi muudatused

1866. aastal kehtestati Poolas Venemaa Keisririigi kubermangu- ja maakonnakorraldus ning Poola territoorium jaotati senise 5 kubermangu asemel 10 kubermanguks ning 84 maakonnaks.

1867. aastal likvideeriti Poola Riiginõukogu ja 1868. aastal Poola haldusnõukogu ja Poola territooriumil tegutsenud valitsuskomisjonid (usuasjade ja hariduskomisjon, finantskomisjon ning siseasjade komisjon), selle ajani komisjonide pädevuses Poola territooriumil olnud küsimuste otsustamine viidi üle Keisririigi pealinnas Peterburis asuvate asutuste pädevusse.

1867. aastal taastati ka keisririigis kehtivad haridus ja õppeasutuste süsteem, taastati Varssavi õpperingkond ja elementaarkoolid, õpetajate seminaride ning erakoolide süsteem. 1869. aastal reorganiseeriti Varssavi kõrgem kool Varssavi ülikooliks.

1876. aastal kehtestati ka Poola õigussüsteemis Keisririigis kehtivad nõuded ning moodustati Venemaa Keisririigi õigussüsteemile omane kohtukorraldus (erandiks oli ainult vandemeeste süsteemi puudumine). Kehtima jäid Poola tsiviil-, äri- ja võlaõigusseadused.

Kindralkuberneride loend

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, 1863–1874;
Paul Demetrius Kotzebue, 1874–1880;
Pjotr Albedinski, 1880–1883;
Jossif Gurko, 1883–1894;
Pavel Šuvalov, 1894–1896;
Aleksandr Imeretinski, 1896–1900;
Mihhail Tšertkov, 1900–1905.

Kindralkubermangu haldusjaotus

Kubermang	Kubermangulinn	Pindala, tuh. km²	Elanikkond, tuh. inimest, 1905. a seisuga
Varssavi kubermang	Varssavi	17,6	2233
Kaliszi kubermang	Kalisz	11,3	964
Kielce kubermang	Kielce	10,2	899
Łomża kubermang	Łomża	10,6	645
Lublini kubermang	Lublin	16,9	1341
Piotrkówi kubermang	Piotrków Trybunalski	12,2	1640
Płocki kubermang	Płock	9,4	613
Radomi kubermang	Radom	12,4	917
Siedlce kubermang	Siedlce	14,3	894
Suwałki kubermang	Suwałki	12,4	629

Eelnev Kongressi-Poola	Varssavi kindralkubermang 1867–1918	Järgnev Poola vabariik