Kapitali esialgne akumulatsioon

Allikas: Vikipeedia

Kapitali esialgne akumulatsioon (inglise keeles previous accumulation, saksa keeles ursprüngliche Akkumulation) on ajalooline protsess, mis loob eeldused kapitali akumulatsiooniks.

Selle mõiste võttis kasutusele Adam Smith. Karl Marx käsitleb seda "Kapitali" I köite 24. peatükis "Die sogenannte ursprüngliche Akkumulation" (Niinimetatud esialgne akumulatsioon).

Kapitali esialgne akumulatsioon Marxi järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et kapitali akumulatsioon eeldab kapitali eelnevat olemasolu, siis tuleb eeldada kapitali kapitalistlikule akumulatsioonile eelnevat kapitali esialgset akumulatsiooni.

Varasema teooria järgi, mida esitas teiste seas Adolphe Thiers, oli kunagi töökas, intelligentne ja säästlik eliit ning laisklev lumpen, kes eliidile kõik kätte mängis. Esimesed akumuleerisid rikkuse ja teistel ei jäänud enam muud müüa peale omaenda naha. Esimeste rikkus aina kasvab, kuigi nad on ammu lakanud tööd tegemast, teistel pole ikka midagi müüa peale iseenda. Tegelikult on kapitali esialgses akumulatsioonis suurt rolli mänginud ikestamine, röövmõrvad ja üldse vägivald.

"Raha ja kaup ei ole mitte algusest peale kapital, nagu seda ei ole ka tootmis- ja elatusvahendid. Need tuleb kapitaliks muuta. See muutmine aga saab aset leida ainult teatud asjaoludel, mis on kokkuvõetult järgmised. Teineteisega peavad vastamisi asuma ja kokku puutuma kaks väga erinevat kaubaomanike sorti: ühelt poolt raha, tootmis- ja elatusvahendite omanikud, kes tahavad väärtus summat, mida nad omavad, suurendada võõra tööjõu ostmise teel; teiselt poolt vabad töölised, oma tööjõu müüjad ning seetõttu töö müüjad. Vabad töölised kahes mõttes, et nad ise ei kuulu vahetult tootmisvahendite hulka nagu orjad, pärisorjad jne, ega ka kuulu nendele tootmisvahendid, vaid nad on nendest vabad, lahti ja ilma. Kaubaturu säärase polariseerumisega on kapitalistliku tootmise põhitingimused antud. Kapitalisuhe eeldab tööliste lahusust töö teostamise tingimuste omandist. Niipea kui kapitalistlik tootmine seisab omil jalul, ta mitte ainult ei säilita seda lahusust, vaid taastoodab seda aina kasvaval astmel. Nii et protsess, mis loob kapitalisuhte, ei saa olla midagi muud kui töölise lahutamise protsess tema töötingimuste omandist, protsess, mis ühelt poolt muudab ühiskondlikud elatus- ja tootmisvahendid kapitaliks, teiselt poolt vahetud tootjad palgatöölisteks. Nn esialgne akumulatsioon ei ole seega midagi muud kui tootja ja tootmisvahendite lahutamise ajalooline protsess. Ta nähtub "esialgsena", sest ta moodustab kapitali ja sellele vastava tootmisviisi eelajaloo."