Klassikaline mehaanika

Allikas: Vikipeedia

Klassikaline mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade liikumist jõusüsteemi mõjul. Liikumise alla kuulub ka erijuht, mil keha seisab paigal.[1]

Klassikalist mehaanikat nimetatakse sageli Newtoni mehaanikaks, kuna suurem osa sellest põhineb Isaac Newtoni seadustel.[2]

Klassikaline mehaanika kirjeldab täpselt "normaalsete" kehade liikumist valguse kiirusest oluliselt väiksematel kiirustel. "Normaalsete" kehade all mõeldakse sealjuures kehasid, mis on suuremad kui molekul ja väiksemad kui planeet.[2]

Mõned füüsikaseadused, millel põhineb klassikaline mehaanika:[2]

Klassikalisel mehaanikal on mitmeid olulisi rakendusi teistes teadustes: astronoomias (näiteks taevamehaanika), keemias (aineosakeste põrkumise dünaamika), geoloogias (nt maavärinad) ja inseneriteadustes (nt ehitiste tasakaal ja stabiilsus).[1] Klassikalise mehaanika ei uuri ainult tahkeid kehi, vaid ka vedelikke ja gaase.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 What is classical mechanics? farside.ph.utexas.edu
  2. 2,0 2,1 2,2 What Is Classical Mechanics?www.livescience.com