Klassikaline mehaanika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Klassikalise mehaanika seaduste rakendatavuse piirid.

Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist. Makroskoopilised kehad on kõik kehad, mille mõõtmed on oluliselt suuremad, kui nanomeeter ja liikumiskiirus peab olema oluliselt väiksem, kui valguskiirus.

Kui keha hetkeseisund on teada on klassikalise mehaanika seaduste abil võimalik ennustada keha liikumist tulevikus (determinism) ja määrata keha liikumist minevikus (pööratavus).

Newtoni seadused[muuda | muuda lähteteksti]

Klassikalist mehaanikat nimetatakse sageli ka Newtoni mehaanikaks, kuna suurem osa sellest põhineb Isaac Newtoni seadustel.[1]

Mõned füüsikaseadused, millel põhineb klassikaline mehaanika:[1]

Klassikalisel mehaanikal on mitmeid olulisi rakendusi teistes teadustes: astronoomias (näiteks taevamehaanika), keemias (aineosakeste põrkumise dünaamika), geoloogias (nt maavärinad) ja inseneriteadustes (nt ehitiste tasakaal ja stabiilsus).[2] Klassikalise mehaanika ei uuri ainult tahkeid kehi, vaid ka vedelikke ja gaase.

Klassikalise mehaanika harude jaotus

Klassikalise mehaanika harud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 What Is Classical Mechanics?www.livescience.com
  2. What is classical mechanics? farside.ph.utexas.edu