Kirna mõis

Kirna mõisa härrastemaja

Kirna mõis (saksa Kirna) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Türi valda Järva maakonnas.

Mõisa keskus asus Kirna külas.

Ajalugu

Kirna mõis rajati 1620.aastatel, mil Gustav II Adolf kinkis selles Eestimaa rüütelkonna peamees Hans von Fersenile, kelle suguvõsa kätte jäi mõis 1787. aastani.

Carl Gustav von Ferseni ajal rajati esinduslik mõisahoone. Tema surma järel päris mõisa tema vennatütar Helene Dorothea von Fersen kes oli abielus Johann Gustav von Osten-Sackeniga ja hiljem vürst Mihhail Gortšakoviga (1768–1831)

Osten-Sackenite valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor Georg Ludwig Pilar von Pilchaule, kelle perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Mõisakompleks

Mõisa härrastemaja tagakülg

Hilisbarokne mõisahoone rajati Carl Gustav von Ferseni eestvedamisel tõenäoliselt 18. sajandi viimasel veerandil. 19. sajandi algul lasi tollane omanik Karl Magnus von Osten-Sacken mõisa klassitsitlikus stiilis ümber ehitada. Fassaadi keskosale lisati kuue sambaga portikus ning külgrisaliitidele kolmnurkfrontoonid.

Sajandi lõpus lisati hoone vestibüülile neogooti kujunduselemente.

Peale võõrandamist asus hoone peahoonesse kool ning hiljem sovhoosikontor ja -söökla. 1990. aastatel siirdus hoone eravaldusse. Härrastemaja on korrastatud ja seal asub tervenduskeskus.

Kõrvalhooned on enamasti varemeis ja mõni üksik on säilinud ümberehitatud kujul.

Mõisa lähedal asub ka mõisaomanike matusekabel

Vaata ka

• Eesti mõisate loend

Välislingid

• Alo Lõhmus: "Nähtamatud energiasambad avavad hädaliste hinge ja kauka" Postimees, 25. august 2007
• Tiina Jõgeda: "Eesti uus turismihitt - energiasammas" Eesti Ekspress, 9. august 2007
• Skeptik.ee: "Tuhala ja Kirna nõidus on lollus" ja "Kirna mõisas ravivad nähtamatud mungad"