Särevere mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Särevere mõisa peahoone
Särevere mõisa kuivati

Särevere mõis (saksa keeles Serrefer) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva maakonna Türi valla Särevere alevikku.

Särevere mõisale kuulusid Rikassaare karjamõis, Taikse, Raukla, Mäeküla, Vilita, Enniste ja Põikva külad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Särevere mõis rajati 17. sajandi alguses.

Mõis kuulus algselt Nierothidele, Hermann von Nierothilt (surnud 1641), kellele kuulus ka Sutlema mõis, päris mõisa tütar Margarethe Nieroth, kes abiellus Eestimaa rüütelkonna peamehe Johann von Uexkülli (surnud 1648) poja Eestimaa maanõuniku ja oobersti Reinhold Johann von Uexkülliga (maetud 1672; 1648. aastast Rootsi vabahärra Yxkull-Gyllenband). Nende pojalt Johann von Yxkull-Gyllenbandilt päris Põhjasõja ajal mõisa Otto von Yxkull-Gyllenband, kes aga ise 1713. aastal vene vangistuses olles Siberis suri ja mõis peagi tema alaealise poja, hilisema kaardiväelase ja maanõuniku Otto Reinhold von Yxkull-Gyllenband (1714–1773) omandiks sai. Seejärel oli mõisnikuks Otto Reinholdi vanim poeg, Paide kreisimarssal Otto Fabian von Yxkull-Gyllenband (1740–1795).

Alates 1811. aastast oli mõis Schillingite omanduses. 1855. aastal päris mõisa Karl Raphael von Schillingi (1789–1855) surma järel tema poeg parun Karl Wolter von Schilling (surnud 1884); Pärast Wolter von Schilling surma sai mõisa ainuomanikuks 1886. aastal pere kolmas laps Walter Ewald Arthur von Schilling (surnud 1923), kes oli ka mõisa viimane omanik enne 1919. aasta maareformiga võõrandamist.

Mõisa viimane omanik Walter Ewald Arthur von Schilling, abiellus 1886. aastal Wilhelmine Sophie Lucie von Esseniga (surnud 1938). Sellest abielust sündis poeg Bodo ja tütar Ursula (surnud 1945), kes aga lahkusid Eestist ning asusid elama Saksamaale. Ka Walter von Schilling asus ta elama Saksamaale, kus ta 1923. aastal suri ja on maetud Heidelbergis. Bodo von Schilling teenis Teise maailmasõja ajal Saksa Wehrmachti Väegrupp Mitte 6. diviisi staabiohviter-tõlgina ning suri 1942. aastal Rževis.

1999. aastal pidasid Schillingid Särevere härrastemajas oma suguvõsa kokkutulekut, milles osales 134 inimest üle kogu maailma.[1]

1919. aastal sai Särevere rüütlimõisast riigimõis, kus 1929. aastal asutati Särevere kodumajanduskool, sellele lisandus 1939. aastal kontrollassistentide kool. Aastast 1947 asus mõisas Särevere tehnikum (praegu Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekoht. Praegu asuvad mõisas muuseum ja raamatukogu ning seal korraldatakse kultuuriüritusi.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa puidust peahoone ehitati 1860. aastatel.

Mõisahoonete kompleksi kuulus ka saeveski (mis oli ehitatud 1805), kivist kelder (ehitati 1900), kivist ehitatud teenijate maja (ehitatud 1885) ja saunahoone (ehitatud 1850). Mõisa juurde kuulus ka mõisatööliste elamute kvartal nn moonaküla (elamud ehitati aastatel 1865, 1867, 1873, 1874 ja 1877), mis aga tänaseks päevaks on lammutatud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]