Mine sisu juurde

Kirjandusülevaade

Allikas: Vikipeedia
Skeem, mille järgi pakuvad süsteemsed kirjandusülevaated ja metaanalüüsid teadusele tugevaimat tõendusbaasi

Kirjandusülevaade (ka kirjanduse ülevaade) on teadustöö käigus koostatav tekst uuritava teemaga seotud kirjandusest. Kirjandusülevaated võivad olla teaduspublikatsioonide või granditaotluste osad, aga ka omaette publikatsioonid.

Kirjandusülevaated võivad olla koostatud erinevate eesmärkidega ja on vastavalt sellele eri tüüpi. Laias laastus eristatakse kvalitatiivseid, kvantitatiivseid ja kombineeritud kirjandusülevaateid. Kvantitatiivsed kirjandusülevaated on üldjuhul süsteemsed ehk teisisõnu, nende koostamiseks valitakse kirjandust hoolikalt läbimõeldud kriteeriumite järgi, püüdes kaasata kõiki kriteeriumidele vastavaid uurimusi. Süsteemse kirjandusülevaate alaliik on metaanalüüs, mis koondab üksikuurimuste statistilised tulemused uueks terviklikuks teadmiseks. Kvalitatiivseid kirjandusülevaateid on liigitatud narratiivseteks, integreerivateks ja poolsüsteemseteks, samuti eksisteerivad kvalitatiivsed metaanalüüsid, mis sarnaselt kvantitatiivsele metaanalüüsile sünteesivad olemasoleva kirjanduse põhjal uut teadmist.

Tänapäeva teadustöös on kirjandusülevaadetel märkimisväärne tähtsus, sest teadlaste orienteerumist senises uurimisseisus ja võimekust oma uurimistööd sellega seostada peetakse toimiva teaduse aluseks. Seetõttu on eri uurimisvaldkondades ja valdkondadeüleselt ilmunud arvukalt kirjandusülevaadete koostamise juhiseid. Siiski on mitmete uuringute tulemusena täheldatud, et kirjandusülevaate koostamine valmistab paljudele (eriti noortele) uurijatele ja üliõpilastele raskusi.[1][2]

"Kirjandusülevaade" (inglise keeles literature review või literature survey) ei ole ainuvõimalik termin tähistamaks omaette kirjanduspõhist uurimust või teaduspublikatsiooni seda osa, mis kirjeldab ja selgitab vastava uurimisvaldkonna hetkeseisu. Sama nähtuse tähistamiseks on eelkõige ingliskeelses akadeemilises kirjanduses kasutatud ka teisi mõisteid, näiteks "teoreetiline raamistik" (theoretical framework) või "uurimuse taust" (research background),[3] aga ka "kriitiline ülevaateessee" (critical review essay)[4] või "ülevaateartikkel" (review article), juhul kui tegemist on omaette publikatsiooniga.[5]

Eestikeelsetes teadustöödes nimetatakse senise uurimisseisu kirjeldust üldjuhul "kirjanduse ülevaateks" ja "kirjandusülevaateks", ajalookirjutuses tähistatakse sama funktsiooniga uurimust või uurimuse osa sageli ka "historiograafia" mõistega.

Olemus ja eesmärk

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusülevaate koostamist peetakse tänapäeval oluliseks osaks teadustööst[6] ja iga uue uurimistöö tulemuste paigutamine varasema uurimistöö konteksti on kujunenud teaduse tegemise aluseks.[7] Leitakse, et uued uurimused peaks tuginema varasematele, mis tähendab, et juhul, kui teadlane ei tunne piisavalt oma valdkonna uurimisseisu, ei ole tal võimalik oma uurimistööd adekvaatselt läbi viia.[6]

Korraliku kirjandusülevaate koostamisega on uurijal seega võimalik demonstreerida oma teadlikkust olemasolevast teemakohasest kirjendusest,[8] samuti on süvaanalüütilised ja põhjalikud kirjandusülevaated teistele uurijatele sisuliselt kasulikud.[9] Mõnede autorite hinnangul peaks korralik kirjandusülevaade pakkuma täpse kokkuvõtte senistest tulemustest ja väidetest seoses käsitletava uurimisobjektiga ning esitama järeldusi senise uurimisseisu piisavusest. Kuna kirjandusülevaade peab seega vahendama ka autori nägemust senisest uurimisseisust, ei saa tegemist olla nimekirjalaadse kokkuvõttega eri uurimustest, vaid uurimisseisu tervikuks sünteesiva käsitlusega.[4]

Erinevatest eesmärkidest tulenevalt võivad kirjandusülevaated olla eri vormis. Kirjanduseülevaate koostamine võib olla eesmärk omaette ja saada väljundi omaette ülevaateartiklina, selleks et esitada terviklikul kujul mõne uurimisprobleemi uurimisseis. Tegemist võib olla ka eeltööga mahukamale projektile, mida tüüpiliselt kohtab granditaotlustes. Sellise ülevaate peamine eesmärk on teha kindlaks, kas vastava uurimisprobleemiga pole juba tegeletud ja paigutada omaenda uurimisküsimused senise teadmise konteksti. Teaduspublikatsioonide osaks olevate kirjandusülevaadete eesmärk on näidata, mil moel empiirilise uurimistöö tulemusena tehtud järeldused paigutuvad senise uurimisseisu konteksti.[10]

Funktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusülevaateid käsitlevas kirjanduses on lisaks üldistele eesmärkidele sõnastatud arvukalt mitmesuguseid spetsiifilisi ülesandeid, mida kirjandusülevaated teadustöös täita võivad. Kirjandusülevaadet koostades on uurijatel võimalik:

  • teha kindlaks lünki senises uurimisseisus;
  • saada teavet, mis on seni tehtud ja seega vältida "jalgratta leiutamist";
  • saavutada võimekus eristada tehtut ja veel tegemist vajavat;
  • saada ülevaade konkreetse uurimisprobleemiga tegelemisest;
  • leida uurimusi, millega seni veel kursis ei olda;
  • omandada teadmisi ennast huvipakkuva teema kohta;
  • genereerida ideid omaenda uurimistööks;
  • tuvastada kirjanduses esitatud soovitusi edasiseks uurimistööks;
  • koostada laiem uurimisstrateegia;
  • piiritleda oma uurimisprobleemi;
  • põhjendada valitud uurimisprobleemi olulisust;
  • paigutada oma uurimisprobleem laiemasse konteksti;
  • omandada uurimisobjektiga seotud sõnavara ja terminoloogia;
  • saavutada uurimisobjekti sügavam mõistmine;
  • arendada metodoloogiat ja metoodikat;
  • otsida uusi ja vältida kasutuid metodoloogilisi lähenemisi;
  • kujundada interdistsiplinaarne või laiapõhjaline lähenemine oma uurimisküsimusele;
  • tuvastada vigu ja probleeme senises uurimistöös;
  • saavutada arusaam uurimuste omavahelistest seostest;
  • anda hinnang olemasolevatele teooriatele ja tõenditele;
  • diskuteerida uurimisprobleemide üle;
  • tuvastada teoreetiliste ideede ja praktiliste probleemide seoseid;
  • leida tuge oma uurimistöö tulemuste analüüsimiseks ja tõlgendamiseks;
  • sünteesida eri uurimustest pärit tõendid uueks teoreetiliseks või kontseptuaalseks mudeliks.[1][4][8][11][12][13][14]

Lugejatele annab kirjandusülevaade aimu, kui tugev on selle autori arusaam oma uurimisväljast.[14] Lisaks võimaldab ülevaateartiklite lugemine teadlastel laiendada omaenda arusaama varasemast uurimistööst, tuvastada efektiivsemalt lünki olemasolevates teadmistes ja leida võimalikke uusi uurimissuundi, samuti aidata vaidlustada levinud eeldusi ja norme, tuvastada probleeme ja vigu ning soodustada diskussiooni.[15]

Süsteemne kirjandusülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]
PRISMA standardil põhinev süsteemse kirjandusülevaate valikuprotsessi skeem

Süsteemse kirjandusülevaate koostamise eesmärk on tuvastada kogu eksisteeriv tõendusbaas konkreetse uurimisprobleemi kohta. Sellise lähenemise valinud teadlastel soovitatakse vähendada kallutatust ja saavutada võimalikult usaldusväärsed tulemused ja järeldused.[16][17] Oluliseks peetakse ülevaate koostamise põhimõtete täpset protokollimist juba enne kirjanduse otsimise alustamist ja selgete metodoloogiliste põhimõtete järgimist. Eeltööna koostatav protokoll peaks paika panema, mis on ülevaate koostamise eesmärgid, millised on uurimuste kaasamise ja väljajätmise kriteeriumid, mil moel need leitakse ja milline on analüüsikava.[17][18]

Süsteemsete ülevaadete ja selle alaliigiks olevate metaanalüütiliste artiklite koostamiseks on välja töötatud ka spetsiifilised standardid, näiteks PRISMA (Preferred Reporting Items for Systematic Reviews and Meta-Analyses), mille järgimine peaks suurendama ülevaate koostamise protsessi läbipaistvust ja korratavust ning vähendama küsitavate teaduspraktikate ilmnemist ülevaate koostamisel.[19]

Valikunihke täielik vältimine võib kohati osutuda siiski keeruliseks, sest näiteks olenevalt uurimisvaldkonnast võib levinud olla eelkõige või ainult positiivsete tulemuste avaldamine tippajakirjades, mida omakorda tõenäolisemalt valiku koostamiseks kasutatavates andmebaasides indekseeritakse. Nii jääks kirjandusülevaatest ebaproportsionaalsel hulgal kõrvale negatiivseid tulemusi raporteerinud publikatsioonid. Sel juhul võib korraliku süsteemse ülevaate koostamiseks vajalikuks osutuda otsida uurimusi väljaspool andmebaase või ka avaldamata teadustulemusi.[20]

Poolsüsteemne kirjandusülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

Poolsüsteemne kirjandusülevaade sarnaneb süsteemsele, ent võimaldab kombineerida varieeruva metodoloogiaga uurimuste tulemusi. Kui süsteemsed kirjandusülevaated on sageli kvantitatiivsed, siis poolsüsteemsete ülevaadete koostamisel kasutatakse üldjuhul kvalitatiivset lähenemist. Sellegipoolest eeldatakse kirjanduse valiku ja analüüsimise protsessi läbipaistvat esitust, et lugejatel oleks võimalik tulemuste pädevust hinnata. Poolsüsteemne kirjandusülevaade võib olla kasulik, et tuvastada konkreetse uurimisvaldkonna teemasid, teoreetilisi perspektiive või levinud probleeme.[21]

Metaanalüüs

[muuda | muuda lähteteksti]
Metaanalüüsi tulemuste graafiline esitus
 Pikemalt artiklis Metaanalüüs

Metaanalüüs on süsteemse kirjandusülevaate alaliik, mille puhul kasutatakse statistilisi meetodeid, et kombineerida ja analüüsida mitmete sama uurimisprobleemiga tegelevate uurimuste tulemusi. Iga uurimistöö arvulised tulemused eraldatakse, kogutakse kokku ja viiakse neile tuginedes läbi uus statistiline analüüs ning analüüsi tulemuste sünteesimine uudset teavet pakkuvaks tervikuks. Metaanalüüsile on omane, et see põhineb täielikult eelnevate uurimistööde tulemustel, ilma uusi empiirilisi andmeid analüüsi kaasamata.[21] Metaanalüüs võib kasulikuks osutuda uurimisvaldkondades, kus konkreetse uurimisprobleemiga seoses leidub hulgaliselt väikesi vähese selgitusjõuga uurimusi, mille tulemuste kombineerimine võimaldab nende selgitusjõudu suurendada.[22]

Metaanalüüsi läbiviimist ja analüüsi kaasatava kirjanduse hulka piirab asjaolu, et vajalik on leida samateemalised uurimused, mis esitavad statistilise mõõdu ja on võrreldava metodoloogiaga.[21] Oluliseks peetakse niisiis artiklitest ühise mõõdiku leidmist, mille alusel on võimalik tulemusi uueks tervikuks koondada.[23]

Narratiivne kirjandusülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

Narratiivse kirjandusülevaate eesmärk on kirjeldada mõnda konkreetset teemat ja arutleda senise uurimisseisu üle teoreetilisest või kontekstuaalsest lähtepunktist. Selliste ülevaadete koostamiseks ei kasutata üldjuhul läbimõeldud metodoloogilist lähenemist ja tulemused ei paku ka vastuseid konkreetsetele uurimisküsimustele, küll aga aitavad uurimisvaldkonna hetkeseisust ülevaate saada.[18] Kohati nimetatakse narratiivseteks kirjandusülevaadeteks just taolisi, mis on osaks empiirilistest uurimustest, lõputöödest ja granditaotlustest.[24]

Narratiivse kirjandusülevaate puuduseks peetakse seda, et see on tugevalt mõjutatud uurija subjektiivsusest, kuivõrd kahe eri autori kirjutatud ja samadel uurimustel põhinevad kirjandusülevaated võivad jõuda väga erinevate tulemusteni.[23]

Integreeriv kirjandusülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

Integreeriva kirjandusülevaate eesmärk on pakkuda kriitiline vaade senisele uurimisseisule, et soodustada uute teoreetiliste raamistike ja perspektiivide esile kerkimist. Selle käigus tuvastatakse seniste uurimuste aluseks olevad teoreetilised ja kontseptuaalsed raamistikud, hinnatakse neid kriitiliselt ja kohati mõtestatakse ümber. Seetõttu ei saa integreeriv kirjandusülevaade olla kirjeldavat laadi. Analüüsi metodoloogia sääraste kirjandusülevaate koostamiseks ei ole märkimisväärselt arenenud, kuid oluliseks peetakse analüüsiprotsessi dokumenteerimist ja läbipaistvust.[25]

Kvalitatiivne metaanalüüs

[muuda | muuda lähteteksti]

Kvalitatiivne metaanalüüs on olemasolevate uurimistööde tulemuste põhjal kvalitatiivseid meetodeid kasutades uue tervikliku teadmise loomine ilma empiirilist uurimistööd läbi viimata. Uue teadmise sünteesimise poolest sarnaneb see lähenemine metaanalüüsile, ent eristavaks on asjaolu, et statistilisi meetodeid kvalitatiivse metaanalüüsi koostamisel ei kasutata. Kvalitatiivse metaanalüüsi läbiviimiseks on vajalik läbimõeldud uurimisküsimuse ja selgelt sõnastatud kriteeriumite alusel valida analüüsi kaasatavad uurimused, analüüsida nende sisu kodeerimise abil, et tuvastada olulised tunnused, ning sünteesida analüüsi tulemuste põhjal uus teadmine.[26][27]

Kirjandusülevaate koostamise põhimõtted

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasatavad tekstid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi tüüpilisena koostatakse kirjandusülevaateid teaduslike uurimuste põhjal, ei ole olenevalt uurimisprobleemi spetsiifikast välistatud ka teistlaadi tekstide kaasamine. Sellised tekstid võivad olla näiteks institutsioonide raportid või veebisisu,[28] aga ka populaarteaduslik kirjandus, õpikud, entsüklopeediad, leksikonid, käsikirjalised allikad või mitteteaduslike ajakirjade ja ajalehtede artiklid.[29]

Loendite vältimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusülevaateid käsitlevas kirjanduses on tähelepanu juhitud vajadusele vältida loendilaadseid ülevaateid,[30] milles käsitletavad publikatsioonid ja nende argumendid on esitatud ühekaupa, näiteks järgneval moel: raamat A väidab X-i, artikkel B väidab Y-it, raamat B väidab Z-i. Taolisest struktuurist hoidumiseks soovitatakse pöörata tähelepanu, kuidas üksikud uurimused koonduvad temaatilistesse, teoreetilistesse või metodoloogilistesse rühmadesse. Sel juhul on võimalik ülevaade lõikudeks või väiksemateks tekstiosadeks jagada vastavalt ideedele, mitte autoritele ja teostele. Abiks sünteesiva ideedel, mitte autoritel põhineva kirjandusülevaate koostamisel on sageli tutvumine olemasolevate ülevaadetega, mis võivad juba olla sõnastanud vastava uurimisvaldkonna levinud mõttevoole.[31]

Kirjandusele esitatavad küsimused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanduseülevaate koostamine eeldab loetavatele tekstidele mitmete küsimuste püstitamist, et nende sisu adekvaatselt kokku võtta. Esiteks peetakse oluliseks kindlaks tegemist, millist uurimisprobleemi iga üksik uurimus on käsitlenud; teiseks, mida iga uurimus on järeldanud; kolmandaks, mis on uurimustes ühist ja mis erinevat; neljandaks, mis on uurimustes jäetud käsitlemata ning viiendaks, millised uurimisprobleemi seisukohalt olulised üldisemad tulemused eelneva põhjal ilmnevad ja milliste aspektide osas on vajalik edasine uurimistöö. Selle tulemusena on ülevaate koostajal võimalik sõnastada, milline oleks tema enda uurimistöö panus senise uurimisseisu täiendamisse. Näiteks võib ta kirjandusega tutvumise järel soovida vaidlustada uurimisvaldkonnas levinud konsensuse, diskussioonide esinemise puhul pakkuda argumente ühe või teise poole kasuks või uurimisseisu puudulikkuse korral täita mõnda tuvastatud lünka.[32]

Kaks tasandit

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna uurimisprobleemide senine käsitlus kirjanduses võib olla väga ebaühtlane, soovitatakse kirjandusülevaate koostamist kohati vaadelda kahetasandilisena. Ühe tasandi moodustavad need uurimused, mis käsitlevad otseselt autori huviks olevat probleemi. Mõningate teemade puhul võib taolisi uurimusi olla väga vähe ja seetõttu võib tekkida küsimus, mille põhjal kirjandusülevaade koostada. Seetõttu on välja pakutud teine tasand, mis hõlmab taolisi uurimusi, mis kattuvad uuritava probleemiga osaliselt või on relevantsed mõne konkreetse aspekti seisukohalt. Juhul, kui piisavalt kirjandust jagub juba esimese tasandi ülevaate koostamiseks, ei pruugi teise tasandi kirjandusega tegelemine vajalik olla. Samuti võib ülemäära teisele tasandile keskendumine kaasa tuua olukorra, kus läbitöötamist vajavat kirjandust koguneb liiga palju.[33]

Kirjandusülevaate koostamise etapid

[muuda | muuda lähteteksti]

Planeerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Planeerimise etapis peetakse vajalikuks sõnastada kavandatava ülevaate eesmärgid, mõelda läbi, millistele küsimustele see peaks vastama ja panna vastavalt paika edasine strateegia, millest omakorda sõltub, milliseid uurimusi ülevaatesse kaasata. Inspiratsiooni võivad kohati pakkuda olemasolevad samateemalised kirjandusülevaated, sest need aitavad kujundada arusaama aspektidest, millele seni on tähelepanu pööratud. Oluliseks peetakse selles etapis, et kirjanduse valiku kriteeriumid oleks selgelt sõnastatud ja põhjendatud ning et ka edasistes etappides neist kriteeriumitest kinni peetakse.[34][28][35] Mõned autorid peavad oluliseks selles etapis eraldi tähelepanu pöörata ka sellele, et sõnastatav uurimisprobleem ei oleks ei liiga lai ega liiga kitsas.[36]

Kriteeriumid võivad olla näiteks ajalised ehk teisisõnu, otsitakse teatud ajaperioodi jooksul ilmunud uurimusi; temaatilised, vastavalt üldisemale valdkonnale ja kitsamale uurimisprobleemile või märksõnapõhised ehk teisisõnu, käsitletavates artiklites peaks otsitav märksõna esinema pealkirjas, lühikokkuvõttes või märksõnade loendis. Välistada ja kaasata võidakse publikatsioone ka nende keele alusel.[37]

Kirjanduse kogumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast strateegia paikapanekut hakatakse enamasti suuri akadeemilisi andmebaase, üldisemat veebiotsingut või raamatukogude katalooge kasutades kirjandust otsima, seejuures rakendades erinevaid otsinguvõtteid. Lihtne otsing võib esile tuua ainult väikese osa relevantsest kirjandusest, mistõttu kõikehõlmava kirjandusülevaate jaoks peetakse oluliseks kasutada spetsiifilisemaid otsinguviise. Ühe võttena soovitatakse tugineda otsingu esimeses faasis tuvastatud kirjanduse viidetele, seejärel neist ilmnevatele viidetele ja jätkata sel moel, kuni ühtki uut relevantset uurimust enam ei ilmne.[37][38][39][40]

Sellisteks puhkudeks, kui eesmärk on koostada omaette artiklina avaldatav kirjanduseülevaade, on mõned autorid soovitanud jälgida, et ülevaatesse oleks kaasatud artikleid ajakirjast, milles see ülevaateartikkel plaanitakse avaldada.[41]

Analüüsi etapis asutakse vastavalt läbimõeldud analüüsistrateegiale tuvastatud kirjandusest teavet eraldama. Olenevalt ülevaate eesmärkidest ja tüübist võib, kuigi ei pruugi vajalikuks osutuda ka analüüsistrateegia omaette detailne kirjeldamine, ent igal juhul peetakse oluliseks, et valitud analüüsistrateegia oleks uurimisprobleemi seisukohalt asjakohane. Olenevalt valitud lähenemisest, kirjandusest eraldatud andmetest ja eesmärgist võib analüüsiprotsess olla kvalitatiivne, kvantitatiivne või kombineeritud. Võimalikuks analüüsistrateegiaks võib olla näiteks tekstide kodeerimine või iga käsitletava uurimuse põhisõnumi lakoonilist, ühe-kahe lausega kokkuvõtmine. Sõltumata teabe eraldamise viisidest peetakse vajalikuks hoolikalt läbi mõelda, millist tüüpi andmed on analüüsi jaoks vajalikud.[42][38][31]

Kirjutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Üldjuhul viimane etapp kirjandusülevaate koostamisel on analüüsi tulemuste kirjapanek. Oluliseks peetakse kirjutamise käigus konkreetse kirjandusülevaate eesmärkide ja vajalikkuse selget sõnastamist. Kirjandusülevaate struktureerimiseks on erinevaid võimalusi, ent igal juhul peetakse selle vajalikeks komponentideks uurimistöö protsessi, sealhulgas kirjanduse kogumise, valiku ja analüüsimise läbipaistvat kirjeldust.[38]

Kirjutamise käigus teeb uurija mitmeid valikuid, milline osa läbitöötatud kirjandusest eraldatud teabest on piisavalt relevantne, et see ülevaates eraldi välja tuua ja milline osa on võimalik kõrvale jätta.[43]

Empiirilise uurimistöö küsimuste sõnastamine ja põhjendamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kirjandusülevaadet kasutatakse empiirilise uurimistöö lähtepunktina, toimub selle koostamise käigus ka vastavalt kirjanduse põhjal tuvastatud uurimisseisule omaenda uurimisprobleemide sõnastamine ja põhjendamine. Eesmärk on näidata, mil moel kirjandusülevaate autori kavandatav uurimistöö täiendab senist uurimisseisu. Võimalik on väita, et uurimus testib, arendab või rikastab mõnda eksisteerivat teoreetilist perspektiivi; uue teooria väljapakkumisel on võimalik seostada see olemasolevate teooriatega põhjendades, miks uus on vajalik ja milleks seda rakendada saab; praktiliste küsimustega tegelemisel näidata, millega on tegemist, miks nendega tegelemine on oluline ja kuidas plaanitav uurimus kavatseb seda teha; mingil teemal lünkade esimese korral näidata, milline teave on puudu, miks selle lünga täitmine on vajalik ja kuidas uurija kavatseb lünga täita.[43]

Suurte keelemudelite ja tehisintellekti mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Olukorras, kus suurte keelemudelite ja tehisintellekti levik on hakanud märkimisväärselt mõjutama akadeemiliste tekstide koostamist, on ka kirjandusülevaadete koostamine tehnoloogia arengust mõjutatud. Kohati leitakse, et mõningad tehisintellekti põhised lahendused (näiteks masinõppimine ja loomuliku keele töötlus) võivad kirjandusülevaadete koostamisel tuge pakkuda, sest olemasolevast kirjandusest ülevaate koostamine hõlmab võrreldes empiirilise uurimistööga rohkem rutiinseid mehaanilisi tegevusi. Lisaks on manuaalselt kirjandusülevaadete koostamisel keeruline kogu (eriti uuema) kirjandusega ennast kurssi viia. Kuigi mõningate kirjandusülevaate koostamise sammude läbiviimist automatiseeritult peetakse kasulikuks, hinnatakse samas inimese panust kirjanduse tõlgendamisel ja tulemuste sünteesimisel siiski vältimatuks.[44]

Suuri keelemudeleid ja juturoboteid peetakse samuti osaliselt kasulikuks toetavaks vahendiks kirjandusülevaadete koostamisel, ehkki on rõhutatud, et teksti lõpliku kvaliteedi ja adekvaatsuse saab tagada ainult uurija. Juturobotite üheks kasutusvõimaluseks on peetud nende võimekust luua uurija koostatud ja punktloendina esitatud kirjanduse ülevaatest sidus tekst. Küll aga on kirjanduspõhiste esseede koostamisel juturobotite abil tuvastatud hallutsinatsioonide esinemist, mistõttu nende kasutamist akadeemiliste tekstide koostamisel peetakse problemaatiliseks.[45][46]

  1. 1,0 1,1 Shahsavar ja Kourepaz 2020.
  2. Boote ja Beile 2005.
  3. Snyder 2019, 334.
  4. 4,0 4,1 4,2 Knopf 2006, 127.
  5. Kraus jt 2022, 2577.
  6. 6,0 6,1 Boote ja Beile 2005, 3.
  7. Snyder 2019, 333.
  8. 8,0 8,1 Randolph 2009, 2.
  9. Snyder 2019, 338.
  10. Knopf 2006, 127–128.
  11. Snyder 2019, 333–334.
  12. Boote ja Beile 2005, 4.
  13. Rowley ja Slack 2004, 32.
  14. 14,0 14,1 Denney ja Tewksbury 2013, 219.
  15. Kraus jt 2022, 2578.
  16. Snyder 2019, 334–335.
  17. 17,0 17,1 Nightingale 2009, 381.
  18. 18,0 18,1 Rother 2007.
  19. Kraus jt 2022, 2579–2580.
  20. Nightingale 2009, 382.
  21. 21,0 21,1 21,2 Snyder 2019, 335.
  22. Nightingale 2009, 383.
  23. 23,0 23,1 Randolph 2009, 9.
  24. Baumeister ja Leary 1997, 311.
  25. Snyder 2019, 335–336.
  26. Ulloa ja Schwerer 2024.
  27. Levitt 2018.
  28. 28,0 28,1 Knopf 2006, 128.
  29. Denney ja Tewksbury 2013, 227–228.
  30. Denney ja Tewksbury 2013, 221.
  31. 31,0 31,1 Knopf 2006, 129.
  32. Knopf 2006, 129–130.
  33. Knopf 2006, 130–131.
  34. Randolph 2009, 5–6.
  35. Snyder 2019, 336–337.
  36. Denney ja Tewksbury 2013, 224.
  37. 37,0 37,1 Kraus jt 2022, 2585.
  38. 38,0 38,1 38,2 Snyder 2019, 337.
  39. Randolph 2009, 6–7.
  40. Rowley ja Slack 2004, 34.
  41. Paul ja Criado 2020, 3.
  42. Randolph 2009, 7–8.
  43. 43,0 43,1 Randolph 2009, 8.
  44. Wagner, Lukyanenko ja Paré 2022.
  45. Alkaissi ja McFarlane 2023.
  46. Antu, Chen ja Richards 2023.
  • Alkaissi, Hussam ja Samy I. McFarlane. 2023. "Artificial Hallucinations in ChatGPT: Implications in Scientific Writing". Cureus 15 (2). (DOI: 10.7759/cureus.35179)
  • Antu, Shouvik Ahmed, Haiyan Chen ja Cindy K. Richards. 2023. "Using LLM (Large Language Model) to Improve Efficiency in Literature Review for Undergraduate Research". Proceedings of the Workshop on Empowering Education with LLMs - the Next-Gen Interface and Content Generation 2023 co-located with 24th International Conference on Artificial Intelligence in Education (AIED 2023): 8–16. (täistekst)
  • Baumeister, Roy F. ja Mark R. Leary. 1997. "Writing Narrative Literature Reviews". Review of General Psychology 1 (3): 311–320. (DOI: 10.1037/1089-2680.1.3.311; täistekst)
  • Boote, David N. ja Penny Beile. 2005. "Scholars Before Researchers: On the Centrality of the Dissertation Literature Review in Research Preparation". Educational Researcher 34 (6): 3–15. (DOI: 10.3102/0013189X034006003; täistekst)
  • Denney, Andrew S. ja Richard Tewksbury. 2013. "How to Write a Literature Review". Journal of Criminal Justice Education 24 (2): 218–234. (DOI: 10.1080/10511253.2012.730617; täistekst)
  • Knopf, Jeffrey W. 2006. "Doing a Literature Review". PS: Political Science & Politics 39 (1): 127–132. (DOI: 10.1017/S1049096506060264; täistekst)
  • Kraus, Sascha, Matthias Breier, Weng Marc Lim, Marina Dabić, Satish Kumar, Dominik Kanbach, Debmalya Mukherjee jt. 2022. "Literature Reviews as Independent Studies: Guidelines for Academic Practice". Review of Managerial Science 16 (8): 2577–2595. (DOI: 10.1007/s11846-022-00588-8)
  • Levitt, Heidi M. 2018. "How to Conduct a Qualitative Meta-Analysis: Tailoring Methods to Enhance Methodological Integrity". Psychotherapy Research 28 (3): 367–378. (DOI: 10.1080/10503307.2018.1447708)
  • Nightingale, Alison. 2009. "A Guide to Systematic Literature Reviews". Surgery (Oxford) 27 (9): 381–384. (DOI: 10.1016/j.mpsur.2009.07.005; täistekst)
  • Paul, Justin ja Alex Rialp Criado. 2020. "The Art of Writing Literature Review: What Do We Know and What Do We Need to Know?" International Business Review 29 (4). (DOI: 10.1016/j.ibusrev.2020.101717; täistekst)
  • Randolph, Justus J. 2009. "A Guide to Writing the Dissertation Literature Review". Practical Assessment, Research, and Evaluation 14 (1). (DOI: 10.7275/b0az-8t74)
  • Rother, Edna Terezinha. 2007. "Systematic Literature Review X Narrative Review". Acta Paulista de Enfermagem 20 (2). (DOI: 10.1590/S0103-21002007000200001)
  • Rowley, Jennifer ja Frances Slack. 2004. "Conducting a Literature Review". Management Research News 27 (6): 31–39. (DOI: 10.1108/01409170410784185; täistekst)
  • Shahsavar, Zahra ja Haniyeh Kourepaz. 2020. "Postgraduate Students’ Difficulties in Writing their Theses Literature Review". Cogent Education 7 (1). (DOI: 10.1080/2331186X.2020.1784620)
  • Snyder, Hannah. 2019. "Literature Review as a Research Methodology: An Overview and Guidelines". Journal of Business Research 104: 333–339. (DOI: 10.1016/j.jbusres.2019.07.039; täistekst)
  • Ulloa, Ignacio Castillo ja Jona Schwerer. 2024. "Qualitative Meta-Analysis". Handbook of Qualitative and Visual Methods in Spatial Research, toimetanud Anna Juliane Heinrich, Séverine Marguin, Angela Million ja Jörg Stollmann, 325–335. Bielefeld: transcript Verlag.
  • Wagner, Gerit, Roman Lukyanenko ja Guy Paré. 2022. "Artificial Intelligence and the Conduct of Literature Reviews". Journal of Information Technology 37 (2): 209–226. (DOI: 10.1177/02683962211048201)

Lisalugemist

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Efron, Sara Efrat ja Ruth Ravid. 2019. Writing the Literature Review: A Practical Guide. New York, London: Guilford Press.
  • Harris, Dave. 2020. Literature Review and Research Design: A Guide to Effective Research Practice. London, New York: Routledge.
  • Hart, Chris. 2018. Doing a Literature Review: Releasing the Research Imagination. Los Angeles: Sage.
  • Hempel, Susanne. 2020. Conducting your Literature Review. Washington DC: American Psychological Association.
  • Machi, Lawrence A. ja Brenda T. McEvoy. 2012. The Literature Review: Six Steps to Success. Thousand Oaks, London: Corwin Press.
  • Oliver, Paul. 2012. Succeeding with your Literature Review: A Handbook for Students. Maidenhead, New York: McGraw-Hill/Open University Press.
  • Onwuegbuzie, Anthony J. ja Rebecca Frels. 2016. Seven Steps to a Comprehensive Literature Review: A Multimodal and Cultural Approach. Los Angeles: Sage.
  • Ridley, Diana. 2013. The Literature Review: A Step-by-Step Guide for Students. London: Sage.