Teaduspublikatsioon

Teaduspublikatsioon ehk teaduslik publikatsioon (inglise scientific publication) on elektrooniliselt või trükis avaldatud teadustekst. Eelkõige kuuluvad nende hulka teadusartiklid ja monograafiad.

Teadusteksti iseärasuseks on peale autori või autorite äramärkimise ka kõigi selles esitatud väidete päritolu selge väljendamine ja põhjendamine teaduslike meetoditega.

Teaduspublikatsioonid on enamasti teadusvaldkondades teadlaste teadustöö väljundiks.

Teaduspublikatsioone avaldavad peamiselt teaduskirjastused kas monograafia, teaduskogumiku või teadusajakirja artikli, väitekirja või preprindina.

Eestis kasutatakse teaduspublikatsioonidega seoses teadusajakirjade puhul Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) publikatsioonide klassifikaatorit ning teaduskirjastuste puhul ETISe tunnustatud kirjastuste loetelu.

Ajalugu

Trükipressi tulek 16. sajandil muutis teaduskommunikatsiooni, hakati avaldama trükitud teaduspublikatsioone, kuid kiirem suhtlemine käis üksteisele kirjade kirjutamisega, valdavalt lähedasematele sõpradele ja kolleegidele. See polnud aga kuigi tõhus, seetõttu hakati asutama teadusväljaandeid. Esimene oli Prantsusmaal Journal des Sҫavans 1665. aastal. Järgnevate aastasadade jooksul muutusid teadusväljaanded järjest olulisemaks, teaduskommunikatsioonivahenditena mõjukamateks raamatutest.^[1]

Koos teadlaste spetsialiseerumisega muutusid ka väljaanded valdkondlikuks, ilmusid näiteks ajakirjad Medical Essays and Observations (1733), Chemisches Journal (1778), Annalen der Physik (1799) ja Public Health Reports (1878). Trükiväljaanded saadeti teadlastele ja raamatukogudele üle maailma, moodustades nii rahvusvahelise teadlaste kogukonna ning soosides teaduse arengut.^[1]

Teaduspublikatsioon ärina

Teaduspublikatsioonid muutis tulusaks, monopolistlikuks äriks poliitik ja meediaärimees Ian Robert Maxwell (Ghislain Maxwelli isa)^[2], kes ostis 1951. aastal enamusosaluse Butterworthi ja Springeri kirjastustes ning nimetas selle Pergamon Pressiks.^[1] Koos toimetaja Paul Rosbaudiga lõid nad erialaväljaanded, kuhu värbasid konverentsidelt eksklusiivsete lepingutega teadlasi toimetajateks – nad võisid ainult nende väljaannetele kaastööd teha. 1959. aastaks avaldas Pergamon 40 ajakirja; kuus aastat hiljem 150, mis tegi kirjastuse turuliidriks, konkurent Elsevieril oli samal ajal vaid 10 ingliskeelset ajakirja, jõudes 50 väljaandeni kümme aastat hiljem.^[3]

Vaata ka

Viited

1 2 3 Kulldorff, Martin (30. jaanuar 2025). "The Rise and Fall of Scientific Journals and a Way Forward". Journal of the Academy of Public Health (inglise).
↑ Christensen, Laerke (30. november 2025). "Was Ghislaine Maxwell's dad responsible for putting scientific research behind paywalls?". Snopes (inglise). Vaadatud 20. jaanuaril 2026.
↑ Buranyi, Stephen (27. juuni 2017). "Is the staggeringly profitable business of scientific publishing bad for science?". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 20. jaanuaril 2026.

Välislingid

[:0-1] 1 2 3 Kulldorff, Martin (30. jaanuar 2025). "The Rise and Fall of Scientific Journals and a Way Forward". Journal of the Academy of Public Health (inglise).

[2] Christensen, Laerke (30. november 2025). "Was Ghislaine Maxwell's dad responsible for putting scientific research behind paywalls?". Snopes (inglise). Vaadatud 20. jaanuaril 2026.

[3] Buranyi, Stephen (27. juuni 2017). "Is the staggeringly profitable business of scientific publishing bad for science?". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 20. jaanuaril 2026.

[1]

[2]

[3]