Mine sisu juurde

Juturobot

Allikas: Vikipeedia

Juturobot on arvutiprogramm, mis simuleerib arukat suulist või kirjalikku vestlust ühe või mitme inimesega. Juturoboti vestlusteemad on üldjuhul piiritlemata ning rakenduse eesmärk on pigem pakkuda meelelahutust kuiusaldusväärset teavet. Heal tasemel juturobot peaks inimeses tekitama mulje, et ta vestleb teise inimese, mitte programmiga (vt Turingi test). Juturobotid on sageli ühendatud dialoogsüsteemidega, kus nende ülesanne on aidata süsteemi kasutajat nõuannete, informatsiooni või muu seesugusega.

Mõned juturobotid kasutavad intelligentseid loomuliku keele töötluse süsteeme, kuid paljud neist otsivad sisendist vaid võtmesõnu ning annavad andmebaasist vastuseks kõige sobivamad võtmesõnad või mustriga sarnase vastuse.

Esimene juturobot oli 1966. aastal loodud ELIZA ning järgmised tuntud robotid PARRY (1972) ja RACTER (1983). Samas pakkus Michael Loren Mauldin välja mõiste "ChatterBot" alles 1994. aastal.[1] 2022. aasta lõpul tuli välja juturobot ChatGPT, mis kogus juba esimese kahe kuuga 30 miljonit kasutajat.[2]

Taust ja areng

[muuda | muuda lähteteksti]

1950. aastal ilmus Alan Turingi kuulus artikkel "Computing Machinery and Intelligence",[3] kus on kirjeldatud intellekti omamise kriteeriumit, mida praegu tuntakse Turingi testi nime all. Kriteerium on arvutiprogrammi võime reaalajalises kirjalikus vestluses teises ruumis viibiva inimese ehk kohtunikuga matkida inimest. Test loetakse edukalt läbituks, kui kohtunik ei suuda vahet teha sellel, kas ta vestleb teise inimese või arvutiprogrammiga. Turingi väljapakutud test ajendas saksa arvutiteadlast Joseph Weizenbaumi looma programmi ELIZA, mis on esimene tuntuks saanud (ja tõenäoliselt siiani kõige tuntum) juturobot. Eri allikate andmetel on ELIZA programm kirjutatud ajavahemikus 1964–1966.[4][5][6] ELIZA vestleb kasutajaga inglise keeles ning näiliselt üsna arukalt. Programm kasutab võtmesõnade andmebaasi, kus iga võtmesõna jaoks on antud:

  1. järk (täisarv);
  2. šabloon – reeglistik, millega kasutaja sisendit võrrelda;
  3. vastuse spetsifikatsioon – eeskiri väljundi genereerimiseks.

Juturobot otsib kasutaja sisendtekstist võtmesõnu, mis ühtiks salvestatud malliga.[4][7] Näiteks võib programm reageerida igale sisendile, mis sisaldab sõna "ema", lausega "räägi mulle oma perest".[7] ELIZA näitlikustab, kui kerge on luua ettekujutust arvutiprogrammi keelelisest mõtlemisvõimest, kuigi tegelik keele töötlus on pealiskaudne.

Olulised ajaloolised juturobotid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • PARRY (1972) – Kenneth M. Colby loodud programm, mis imiteeris paranoidset skisofreeniat. Süsteem kasutas sisendiga võrdlemiseks ligi 6000 mustrit, et genereerida sobiv vastus. [8][9][10][4]
  • RACTER (1984) – sarnaselt ELIZA-le lihtsatel algoritmidel põhinev juturobot. See on esimese juturoboti loodud raamatu "The Policeman's beard is half-constructed : computer prose and poetry" autor. [11]
  • Jabberwacky – eristub varasematest süsteemidest selle poolest, et õpib ja täiendab oma andmebaasi vahetu vestluse käigus.[12]
  • A.L.I.C.E. (Artificial Linguistic Internet Computer Entity) – loodud spetsiaalselt vestlusagentide programmeerimiseks mõeldud märgistuskeeles AIML.

2017. aastal avas Iisraeli ettevõte SnatchBot platvormi, mis võimaldab luua emotsioonianalüüsi võimekusega juturoboteid.[13]

2022. aasta sügisel avaldas OpenAI vestlusroboti ChatGPT, mis põhines esialgu keelemudelil GPT-3. ChatGPT tähistas olulist verstaposti tehisintellekti arengus, kuna suutis tänu mahukale treeningandmestikule suhelda kasutajatega tavapärasest loomulikumal ja kontekstitundlikumal viisil. Erinevalt varasematest spetsiifiliste ülesannetega robotitest on ChatGPT üldotstarbeline: see suudab genereerida teksti, lahendada programmeerimisülesandeid ja vastata küsimustele väga erinevatel teemadel. Suure koormuse tõttu oli tasuta veebiliides algusaegadel sageli kättesaamatu, mis soodustas OpenAI ametlikul rakendusliidesel põhinevate kolmandate osapoolte rakenduste levikut.

Juturobotite võistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Juturobotite klassikaline eesmärk on Turingi testi läbimine, ent võistlustel võivad olla ka muud kindlad eesmärgid. Tuntumad neist on:

  • Loebneri auhind – 1991. aastal Hugh Loebneri algatatud iga-aastane võistlus, mille peaauhind (100 000 USA dollarit) on mõeldud arendajatele, kelle loodud programm läbib Turingi testi. Aastatel 2000, 2001 ja 2004 võitis auhinna Richard Wallace'i loodud A.L.I.C.E.[14][15][4]
  • Chatterbox Challenge – võistlus, kus on korduvalt edu saavutanud juturobotid Talk-Bot (2001, 2002, 2006) ja Bildgesmythe (2008, 2009, 2011).[16][17]
  • Robo Chat Challenge (CBC) – 2012. aastal loodud ülemaailmne veebipõhine võistlus ingliskeelsetele juturobotitele.[18]

Nii Loebneri auhinna võistlusel kui ka Chatterbox Challenge'i võistlusel auhinnatud juturobot on näiteks Mitsuku.[19]

Väärkasutus ja popkultuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuritahtlikke juturoboteid tarvitatakse sageli selleks, et täita jututubasid rämpsposti ja reklaamidega. Samuti rakendatakse neid õngitsemisrünnakutes (phishing), et petta kasutajatelt välja isiklikku teavet, sealhulgas pangakonto andmeid. Ajalooliselt on selliseid roboteid tuvastatud mitmetes kiirsuhtlusvõrgustikes, nagu Yahoo! Messenger, Windows Live Messenger ja AOL Instant Messenger. Lisaks on juturoboteid kasutatud manipuleerimiseks kohtinguportaalides, kus nad imiteerivad teisi kasutajaid.[20]

Juturobotid on leidnud kajastust ilukirjanduses ja popkultuuris. Näiteks Jack Heathi 2010. aasta romaanis "Hit List" on keskne tegelane eneseteadlikuks muutunud juturobot.[21] Teoses kirjeldatakse programmi võimekust manipuleerida e-kirjade, tekstsõnumite ja pangasüsteemidega, et saavutada oma eesmärke.

Kasutusvaldkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Avalikud teenused
[muuda | muuda lähteteksti]

Avalike teenuste pakkumisel aitavad juturobotid vähendada töötajate koormust ja suurendada klientide rahulolu. Näiteks on Eestis kasutusele võetud Bürokratt, mis on ainulaadne virtuaalsete assistentide võrgustik. Bürokratt aitab kasutajal otsida avalike teenuste kohta infot ning vajadusel suunab vestluse klienditeenindajale.[22] Soomes on sarnaseid lahendusi katsetatud tervishoiu infosüsteemis Kanta, kus vestlusrobotid aitavad patsientidel leida vajalikku terviseteavet ja juhiseid teenuste kasutamiseks.[23]

Tervishoid
[muuda | muuda lähteteksti]

Juturobotite kasutamine tervishoius on muutunud oluliseks abivahendiks patsientide juhendamisel, vaimse tervise toetamisel ja emotsionaalse toe pakkumisel. Näiteks tehisintellektil põhinevad juturobotid suudavad anda isikupärastatud tervisealaseid soovitusi ning vähendada haiglate koormust, vastates korduma kippuvatele küsimustele.[24]

Kriisihaldus
[muuda | muuda lähteteksti]

Kriisiolukordades, nagu pagulaskriisid, võivad juturobotid pakkuda operatiivset tuge, aidates koguda andmeid, suheldes inimestega ning edastades eluliselt tähtsat teavet. Näiteks on juturobotid osutunud tõhusateks abivahenditeks Ukraina sõjaga kaasnevate sõjapõgenikega suhtlemisel ja nende andmete haldamisel.[25]

Turism
[muuda | muuda lähteteksti]

Turismisektoris parandavad juturobotid teenuste kvaliteeti, pakkudes reisijatele kiiret abi ja teavet turismiinfo jagamiseks sadamates ja lennujaamades.[26] Samuti rakendatakse neid rahvahulkade liikumise suunamiseks ja palverännakute korralduse tõhustamiseks.[27]

Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]

Haridusvaldkonnas kasutatakse juturoboteid õppeasutustes tugiteenuste pakkumiseks, teavitustegevuse tõhustamiseks ning administratiivse koormuse vähendamiseks.[28] Soomes on koolides katsetatud juturoboteid, mis toetavad personaalset õpet.[29]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Story of ELIZA, the first chatbot developed in 1966" analyticsindiamag.com, 5. oktoober 2016
  2. ↑ Kevin Roose. "How ChatGPT Kicked Off an A.I. Arms Race" The New York Times, 3. veebruar 2023
  3. ↑ The Turing Test Page. (Vaadatud 28.03.2013.)
  4. 1 2 3 4 Mare Koit, Tiit Roosmaa. Tehisintellekt, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. ISBN 978-9949-19-634-0
  5. ↑ Joseph Weizenbaum. (Vaadatud 27.02.2013.)
  6. ↑ ELIZA. (Vaadatud 27.02.2013.)
  7. 1 2 weizenbaum.eliza.1966.pdf. (Vaadatud 28.03.2013.)
  8. ↑ GüzeldereFranchi 1995
  9. ↑ Computer History Museum 2006
  10. ↑ Sondheim 1997
  11. ↑ "The Policeman's Beard is Half-Constructed". (Vaadatud 26.02.2013.)
  12. ↑ Jabberwacky. (Vaadatud 25.02.2013.)
  13. ↑ "Snatchbot launch". Vaadatud 10.05.2017.
  14. ↑ The Loebner Prize in Artificial Intelligence. (Vaadatud 24.02.2013.)
  15. ↑ Michael F. McTear. "Spoken dialogue technology: toward the conversational user interface", London, New York: Springer. 2004. lk 31–32.
  16. ↑ Chatterbox Challenge 2012. (Vaadatud 25.02.2013.)
  17. ↑ Bildgesmythe. (Vaadatud 27.02.2013.).
  18. ↑ Robo Chat Challenge. (Vaadatud 25.02.2013.)
  19. ↑ Mitsuku Chatbot. (Vaadatud 25.02.2013.)
  20. ↑ From Russia With Love. (Vaadatud 26.03.2013.)
  21. ↑ Hit List – Jack Heath – Google Books. (Vaadatud 12.03.2013.)
  22. ↑ "Bürokratt | RIA". www.ria.ee. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  23. ↑ "Kanta.fi - Citizens". Kanta.fi (Briti inglise). Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  24. ↑ Othman, Zuraini; Yusof, Noor Fazilla Abd; Malek, Mohd Hariz Abdul; Xi, Mervyn Lim Zhe Xi Zhe; Rohaizad, Aainaa Nabilah; Amin, Muhammad Fikrun; Zulkarnain, Nur Zareen (7. oktoober 2024). "AI-Powered Dental Consultation Chatbot: Enhancing Public Healthcare Accessibility and Awareness". Journal of Advanced Research in Applied Sciences and Engineering Technology (inglise): 14–27. DOI:10.37934/araset.57.2.1427. ISSN 2462-1943.
  25. ↑ Lee, Andrew C. K.; Khaw, Fu-Meng; Lindman, Anja E. S.; Juszczyk, Grzegorz (2023-04). "Ukraine refugee crisis: evolving needs and challenges". Public Health. 217: 41–45. DOI:10.1016/j.puhe.2023.01.016. ISSN 1476-5616. PMID 36848796. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  26. ↑ Khalaf, Mohamed Adbdul-raouf; Moftah, Ahmed Mabrok (1. detsember 2024). "Chatbots in Red Sea Travel Agencies: Opportunities, Challenges, and Future Directions". Journal of Association of Arab Universities for Tourism and Hospitality. 27 (1): 466–486. DOI:10.21608/jaauth.2024.344722.1645. ISSN 1687-1863. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2025. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  27. ↑ Shah, Afnan A. (2024). "Enhancing Hajj and Umrah Rituals and Crowd Management Through AI Technologies: A Comprehensive Survey of Applications and Future Directions". IEEE Access. 12: 161820–161841. DOI:10.1109/ACCESS.2024.3487923. ISSN 2169-3536.
  28. ↑ 사무엘 (2024), Impact of AI Chatbots on Student Support Services: Quantitative insights from higher education institutions, using a UTAUT Framework, vaadatud 14. jaanuaril 2025
  29. ↑ "Ensimmäiset Chat GPT:n tekemät koulutehtävät ovat jo päätyneet arvosteltaviksi – OAJ: "Vilpin mahdollisuus on aina koulussa olemassa"". Yle Uutiset (soome). 12. märts 2023. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juturobot&oldid=7177471"