Mine sisu juurde

Kirimale maailmameistrivõistlused

Allikas: Vikipeedia
Albéric O'Kelly de Galway, kolmas kirimale maailmameister
Kolmel korral on kirimale maailmameistriks tulnud Aleksandr Dronov

Kirimale maailmameistrivõistlused (inglise keeles World Correspondence Chess Championship) on maailmameistrivõistlused kirimales. Nende võitjast saab kirimale maailmameister.

Kirimale MM-e korraldab Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon (ICCF). Aastatel 1950–2019 on korraldatud kokku 30 kirimale MM-i.

Esimesed ametlikud kirimale maailmameistrivõistlused peeti aastatel 1950–1953. Võitis Austraalia maletaja Cecil Purdy. 2. kirimale MM-l (1956–1959) tuli maailmameistriks Vjatšeslav Ragozin, 3. kirimale MM-i (1959–1962) võitis Albéric O'Kelly de Galway.

Kolm korda on maailmameistriks tulnud Venemaa maletaja Aleksandr Dronov (2007–2010, 2011–2014, 2015–2018), kahel korral Tõnu Õim (1977–1983, 1994–2000). Õim mängis MM-i finaalis ka 12. MM-il (1984–1990), kui sai 6. koha.

Naismaletajaist on pääsenud mängima kirimale MM-i finaalturniirile Iisraeli maletaja Ljuba Kristol, kes sai 14. MM-il (1994–1999) 15 finalisti seas 13. koha ja Läti maletaja Olita Rause, kes tuli 18. MM-il (2003–2005) 15 finalisti seas üheksandaks.






Number Aastad Tšempion Teiseks
01. 1950–1953 Cecil Purdy Austraalia Harald Malmgren Rootsi
02. 1956–1959 Viacheslav Ragosin Nõukogude Liit Lucius Endzelins Austraalia
03. 1959–1962 Alberic O'Kelly Belgia Piotr Dubinin Nõukogude Liit
04. 1962–1965 Vladimir Zagorovsky Nõukogude Liit Georgy Borisenko Nõukogude Liit
05. 1965–1968 Hans Berliner Ameerika Ühendriigid Jaroslav Hybl Tšehhoslovakkia
06. 1968–1971 Horst Rittner Saksa Demokraatlik Vabariik Vladimir Zagorovsky Nõukogude Liit
07. 1972–1976 Jacob Estrin Nõukogude Liit Joszef Boey Belgia
08. 1975–1980 Jorn Sloth Taani Vladimir Zagorovsky Nõukogude Liit
09. 1977–1983 Tõnu Õim Nõukogude Liit Fritz Baumbach Saksa Demokraatlik Vabariik
10. 1978–1984 Vytas Palciauskas Ameerika Ühendriigid Juan Morgado Argentina
11. 1983–1989 Fritz Baumbach Saksa Demokraatlik Vabariik Gennadi Nesis Nõukogude Liit
12. 1984–1991 Grigory Sanakoev Nõukogude Liit Josef Franzen Slovakkia
13. 1989–1998 Mikahil Umansky Venemaa Erik Bang Taani
14. 1994–2000 Tõnu Õim Eesti Ove Ekebjaerg Taani
15. 1996–2002 Gert Timmerman Holland Joop van Oosterom Holland
16. 1999–2004 Tunc Hamarat Türgi Rudolf Maliangkay Holland
17. 2002–2007 Ivar Bern Norra Wolfgang Rohde Saksamaa
18. 2003–2005 Joop van Oosterom Holland Hans Elwert Saksamaa
19. 2004–2007 Christophe Léotard Prantsusmaa Frank Gerhardt Saksamaa
20. 2004–2011 Pertti Lehikoinen Soome Stefan Winge Rootsi
21. 2005–2008 Joop van Oosterom Holland Alexander Ugge Kanada
22. 2007–2010 Aleksandr Dronov Venemaa Jürgen Bücker Saksamaa
23. 2007–2010 Ulrich Stephan Saksamaa Thomas Winckelmann Saksamaa
24. 2009–2011 Marjan Šemri Sloveenia Hans Wunderlich Saksamaa
25. 2009–2013 Fabio Finocchiaro Itaalia Richard Hall Inglismaa
26. 2010–2014 Ron Langeveld Holland Florin Serban Rumeenia
27. 2011–2014 Aleksandr Dronov Venemaa Matthias Kribben Saksamaa
28. 2013–2016 Leonardo Liubicic Horvaatia Horacio Neto Portugal
29. 2015–2018 Aleksandr Dronov Venemaa Jacek Oskulski Poola
30. 2017–2019 Andrey Kochemasov Venemaa Fred Kunzelmann Saksamaa,
Detlef Buse Saksamaa,
Enver Efendiyev Venemaa
31. 2019–2022 Fabian Stenach Poola,
Christian Muck Austria,
Ron Langeveld Holland
32. 2020–2022 Jon Edwads Ameerika Ühendriigid Sergey Osipov Venemaa,
Horacio Neto Portugal,
Michel Lecroq Prantsusmaa


Naiste kirimale MM

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed naiste kirimale maailmameistrivõistlused korraldati aastatel 1968–1972. Võitis Olga Rubtsova, kes 1950. aastatel oli naiste maailmameister klassikalises males. Hõbemedali sai Gertrude Schoißwohl, kes jäi maailmameistrist maha vaid pool punkti. Pronksmedali võitis Lora Jakovleva. Neljandaks tuli Anita Zinn, seitsmendaks Juliane Hund ja kaheksandaks 12 finalisti seas Valentina Borissenko.

Teiseks naiste kirimale maailmameistriks tuli MM-il (1972–1977) Lora Jakovleva, kolmandaks (1978–1984) ja viiendaks (1993–1998) Ljuba Kristol; neljandaks maailmameistriks tuli MM-il (1984–1992) Ljudmila Belavenets.

Aastatel 1968–2017 on korraldatud kokku 10 naiste kirimale MM-i. Eesti maletajatest on MM-i finaalturniirile pääsenud ainsana Merike Rõtova (esindas kuni 1991. aastani Nõukogude Liitu). Ta võitis 2. naiste kirimale MM-il (1972–1977) pronksmedali ja 3. naiste kirimale MM-il (1978–1984) hõbemedali ning tuli 4. naiste kirimale MM-il (1984–1992) viiendaks.

# Aastad Nais tšempion Teiseks
01. 1968–1972 Olga Rubtsova Nõukogude Liit Gertrude Schoisswohl Austria
02. 1972–1977 Lora Jakovleva Nõukogude Liit Olga Rubtsova Nõukogude Liit
03. 1978–1984 Luba Kristol Iisrael Merike Rotova Nõukogude Liit
04. 1984–1992 Ljudmila Belavenets Venemaa Nina Orlova Venemaa
05. 1993–1998 Luba Kristol Iisrael Ingrida Priedite Läti
06. 2000–2005 Alessandra Riegler Itaalia Maja Zelcic Horvaatia
07. 2002–2006 Olga Sukhareva Venemaa Mary Jones Inglismaa
08. 2007–2010 Olga Sukhareva Venemaa Marie Bazantova Tšehhi
09. 2011–2014 Irina Perevertkina Venemaa Maia Lisitcina Venemaa
10. 2014–2017 Irina Perevertkina Venemaa Tatiana Moyeenko Ukraina
11. 2017–2020 Irina Perevertkina Venemaa Vilma Dambrauskaite Leedu,
Tatiana Moyeenko Ukraina
12. 2020–2023 Irina Perevertkina Venemaa Tetiana Yurchuk Ukraina
Victoria Schweer Saksamaa
Luz Tinjacá Ramirez Itaalia
Dawn Williamson Inglismaa

ICCF Karikas

[muuda | muuda lähteteksti]

See on turniir, mis on avatud maletajatele üle kogu maailmaa olenemata kategooriast vanusest või soost. 1968. aastal loodud karikat on korraldatud 22 korda, millest 5 on olnud sakslase Reinhard Molli käes.

Praegu on see venelase Dimitri Morozovi ja sakslase Matthias Gleichmanni valduses.


# Aastad Võitja Rahvus
01. 1973–1977 Karl Maeder Saksamaa Saksamaa
02. 1977–1983 Gennadi Nesis Nõukogude Liit Nõukogude Liit
03. 1981–1986 Nikolai Rabinovich Nõukogude Liit Nõukogude Liit
04. 1984–1989 Albert Popov Nõukogude Liit Nõukogude Liit
05-A. 1987–1994 Alexandr Frolov Ukraina Ukraina
05-B. 1987–1994 Gert Timmerman Holland Holland
06. 1994–1999 Olita Rause Läti Läti
07. 1994–2001 Aleksei Lepikov Ukraina Ukraina
08. 1998–2002 Horst Staudler Saksamaa Saksamaa
09. 1998–2001 Edgar Prang Saksamaa Saksamaa
10. 2001–2004 Frank Schroder Saksamaa Saksamaa
11. 2008-2011 Reinhard Moll Saksamaa Saksamaa
12-A. 2005-2007 Reinhard Moll Saksamaa Saksamaa
12-B. 2009-2013 Matthias Gleichmann Saksamaa Saksamaa
13. 2009-2012 Reinhard Moll Saksamaa Saksamaa
14. 2009-2012 Reinhard Moll Saksamaa Saksamaa
15. 2012-2015 Klemen Sivic Sloveenia Sloveenia
16. 2013-2016 Uwe Nogga Saksamaa Saksamaa
17. 2014-2017 Matthias Gleichmann Saksamaa Saksamaa
18. 2015.2019 Stefan Ulbig Saksamaa Saksamaa
19. 2014-2016 Thomas Herfuth Saksamaa Saksamaa
20. 2017-2020 Sergei Kishkin Venemaa Venemaa
21. 2019-2021 Matthias Gleichmann Saksamaa Saksamaa
22. 2021-2023 Dmitry Morozov
Matthias Gleichmann
Venemaa Venemaa
Saksamaa Saksamaa

ICCF veteranide karikas

[muuda | muuda lähteteksti]

See on reserveeritud üle 60-aastastele maletajatele, ila kategooria või soo vahet tegemata. See toimulo kolmes etapis: eelvõistlus, poolfinaal ja finaal. Selle viimaseks võitjaks jäi leedulane Gediminas Vovenis.

# Aastad Võitja Rahvus
01. 2009–2011 Rob Kruis Holland Holland
02. 2013–2014 Vladimir Sergeev Venemaa Venemaa
03. 2014–2016 Frits Bleker Kreeka Kreeka
04. 2015–2017 Reinhard Sikorsky Saksamaa Saksamaa
05. 2016–2017 Ralf Neubauer Saksamaa Saksamaa
06. 2017–2019 Mattia Boccia Itaalia Itaalia
07. 2018–2020 Sergey Novikov Venemaa Venemaa
08. 2019–2021 Guy van Habberney Belgia Belgia

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]