Kirimale maailmameistrivõistlused
Kirimale maailmameistrivõistlused (inglise keeles World Correspondence Chess Championship) on maailmameistrivõistlused kirimales. Nende võitjast saab kirimale maailmameister.
Kirimale MM-e korraldab Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon (ICCF). Aastatel 1950–2019 on korraldatud kokku 30 kirimale MM-i.
Esimesed ametlikud kirimale maailmameistrivõistlused peeti aastatel 1950–1953. Võitis Austraalia maletaja Cecil Purdy. 2. kirimale MM-l (1956–1959) tuli maailmameistriks Vjatšeslav Ragozin, 3. kirimale MM-i (1959–1962) võitis Albéric O'Kelly de Galway.
Kolm korda on maailmameistriks tulnud Venemaa maletaja Aleksandr Dronov (2007–2010, 2011–2014, 2015–2018), kahel korral Tõnu Õim (1977–1983, 1994–2000). Õim mängis MM-i finaalis ka 12. MM-il (1984–1990), kui sai 6. koha.
Naismaletajaist on pääsenud mängima kirimale MM-i finaalturniirile Iisraeli maletaja Ljuba Kristol, kes sai 14. MM-il (1994–1999) 15 finalisti seas 13. koha ja Läti maletaja Olita Rause, kes tuli 18. MM-il (2003–2005) 15 finalisti seas üheksandaks.
| Number | Aastad | Tšempion | Teiseks |
|---|---|---|---|
| 01. | 1950–1953 | Cecil Purdy  |
Harald Malmgren 
|
| 02. | 1956–1959 | Viacheslav Ragosin  |
Lucius Endzelins
|
| 03. | 1959–1962 | Alberic O'Kelly  |
Piotr Dubinin
|
| 04. | 1962–1965 | Vladimir Zagorovsky |
Georgy Borisenko
|
| 05. | 1965–1968 | Hans Berliner  |
Jaroslav Hybl 
|
| 06. | 1968–1971 | Horst Rittner  |
Vladimir Zagorovsky
|
| 07. | 1972–1976 | Jacob Estrin |
Joszef Boey
|
| 08. | 1975–1980 | Jorn Sloth  |
Vladimir Zagorovsky
|
| 09. | 1977–1983 | Tõnu Õim |
Fritz Baumbach
|
| 10. | 1978–1984 | Vytas Palciauskas |
Juan Morgado 
|
| 11. | 1983–1989 | Fritz Baumbach |
Gennadi Nesis
|
| 12. | 1984–1991 | Grigory Sanakoev |
Josef Franzen 
|
| 13. | 1989–1998 | Mikahil Umansky  |
Erik Bang
|
| 14. | 1994–2000 | Tõnu Õim  |
Ove Ekebjaerg
|
| 15. | 1996–2002 | Gert Timmerman  |
Joop van Oosterom
|
| 16. | 1999–2004 | Tunc Hamarat  |
Rudolf Maliangkay
|
| 17. | 2002–2007 | Ivar Bern  |
Wolfgang Rohde 
|
| 18. | 2003–2005 | Joop van Oosterom |
Hans Elwert
|
| 19. | 2004–2007 | Christophe Léotard  |
Frank Gerhardt
|
| 20. | 2004–2011 | Pertti Lehikoinen  |
Stefan Winge
|
| 21. | 2005–2008 | Joop van Oosterom |
Alexander Ugge 
|
| 22. | 2007–2010 | Aleksandr Dronov |
Jürgen Bücker
|
| 23. | 2007–2010 | Ulrich Stephan |
Thomas Winckelmann
|
| 24. | 2009–2011 | Marjan Šemri  |
Hans Wunderlich
|
| 25. | 2009–2013 | Fabio Finocchiaro  |
Richard Hall 
|
| 26. | 2010–2014 | Ron Langeveld |
Florin Serban 
|
| 27. | 2011–2014 | Aleksandr Dronov |
Matthias Kribben
|
| 28. | 2013–2016 | Leonardo Liubicic  |
Horacio Neto 
|
| 29. | 2015–2018 | Aleksandr Dronov |
Jacek Oskulski 
|
| 30. | 2017–2019 | Andrey Kochemasov |
Fred Kunzelmann , Detlef Buse , Enver Efendiyev
|
| 31. | 2019–2022 | Fabian Stenach , Christian Muck  , Ron Langeveld
| |
| 32. | 2020–2022 | Jon Edwads |
Sergey Osipov , Horacio Neto , Michel Lecroq
|
Naiste kirimale MM
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed naiste kirimale maailmameistrivõistlused korraldati aastatel 1968–1972. Võitis Olga Rubtsova, kes 1950. aastatel oli naiste maailmameister klassikalises males. Hõbemedali sai Gertrude Schoißwohl, kes jäi maailmameistrist maha vaid pool punkti. Pronksmedali võitis Lora Jakovleva. Neljandaks tuli Anita Zinn, seitsmendaks Juliane Hund ja kaheksandaks 12 finalisti seas Valentina Borissenko.
Teiseks naiste kirimale maailmameistriks tuli MM-il (1972–1977) Lora Jakovleva, kolmandaks (1978–1984) ja viiendaks (1993–1998) Ljuba Kristol; neljandaks maailmameistriks tuli MM-il (1984–1992) Ljudmila Belavenets.
Aastatel 1968–2017 on korraldatud kokku 10 naiste kirimale MM-i. Eesti maletajatest on MM-i finaalturniirile pääsenud ainsana Merike Rõtova (esindas kuni 1991. aastani Nõukogude Liitu). Ta võitis 2. naiste kirimale MM-il (1972–1977) pronksmedali ja 3. naiste kirimale MM-il (1978–1984) hõbemedali ning tuli 4. naiste kirimale MM-il (1984–1992) viiendaks.
| # | Aastad | Nais tšempion | Teiseks |
|---|---|---|---|
| 01. | 1968–1972 | Olga Rubtsova |
Gertrude Schoisswohl
|
| 02. | 1972–1977 | Lora Jakovleva |
Olga Rubtsova
|
| 03. | 1978–1984 | Luba Kristol  |
Merike Rotova
|
| 04. | 1984–1992 | Ljudmila Belavenets |
Nina Orlova
|
| 05. | 1993–1998 | Luba Kristol |
Ingrida Priedite 
|
| 06. | 2000–2005 | Alessandra Riegler |
Maja Zelcic
|
| 07. | 2002–2006 | Olga Sukhareva |
Mary Jones
|
| 08. | 2007–2010 | Olga Sukhareva |
Marie Bazantova
|
| 09. | 2011–2014 | Irina Perevertkina |
Maia Lisitcina
|
| 10. | 2014–2017 | Irina Perevertkina |
Tatiana Moyeenko 
|
| 11. | 2017–2020 | Irina Perevertkina |
Vilma Dambrauskaite  ,Tatiana Moyeenko
|
| 12. | 2020–2023 | Irina Perevertkina |
Tetiana Yurchuk Victoria Schweer Luz Tinjacá Ramirez Dawn Williamson
|
ICCF Karikas
[muuda | muuda lähteteksti]See on turniir, mis on avatud maletajatele üle kogu maailmaa olenemata kategooriast vanusest või soost. 1968. aastal loodud karikat on korraldatud 22 korda, millest 5 on olnud sakslase Reinhard Molli käes.
Praegu on see venelase Dimitri Morozovi ja sakslase Matthias Gleichmanni valduses.
| # | Aastad | Võitja | Rahvus |
|---|---|---|---|
| 01. | 1973–1977 | Karl Maeder | Saksamaa
|
| 02. | 1977–1983 | Gennadi Nesis | Nõukogude Liit
|
| 03. | 1981–1986 | Nikolai Rabinovich | Nõukogude Liit
|
| 04. | 1984–1989 | Albert Popov | Nõukogude Liit
|
| 05-A. | 1987–1994 | Alexandr Frolov | Ukraina
|
| 05-B. | 1987–1994 | Gert Timmerman | Holland
|
| 06. | 1994–1999 | Olita Rause | Läti
|
| 07. | 1994–2001 | Aleksei Lepikov | Ukraina
|
| 08. | 1998–2002 | Horst Staudler | Saksamaa
|
| 09. | 1998–2001 | Edgar Prang | Saksamaa
|
| 10. | 2001–2004 | Frank Schroder | Saksamaa
|
| 11. | 2008-2011 | Reinhard Moll | Saksamaa
|
| 12-A. | 2005-2007 | Reinhard Moll | Saksamaa
|
| 12-B. | 2009-2013 | Matthias Gleichmann | Saksamaa
|
| 13. | 2009-2012 | Reinhard Moll | Saksamaa
|
| 14. | 2009-2012 | Reinhard Moll | Saksamaa
|
| 15. | 2012-2015 | Klemen Sivic | Sloveenia
|
| 16. | 2013-2016 | Uwe Nogga | Saksamaa
|
| 17. | 2014-2017 | Matthias Gleichmann | Saksamaa
|
| 18. | 2015.2019 | Stefan Ulbig | Saksamaa
|
| 19. | 2014-2016 | Thomas Herfuth | Saksamaa
|
| 20. | 2017-2020 | Sergei Kishkin | Venemaa
|
| 21. | 2019-2021 | Matthias Gleichmann | Saksamaa
|
| 22. | 2021-2023 | Dmitry Morozov Matthias Gleichmann |
Venemaa Saksamaa
|
ICCF veteranide karikas
[muuda | muuda lähteteksti]See on reserveeritud üle 60-aastastele maletajatele, ila kategooria või soo vahet tegemata. See toimulo kolmes etapis: eelvõistlus, poolfinaal ja finaal. Selle viimaseks võitjaks jäi leedulane Gediminas Vovenis.
| # | Aastad | Võitja | Rahvus |
|---|---|---|---|
| 01. | 2009–2011 | Rob Kruis | Holland
|
| 02. | 2013–2014 | Vladimir Sergeev | Venemaa
|
| 03. | 2014–2016 | Frits Bleker |  Kreeka
|
| 04. | 2015–2017 | Reinhard Sikorsky | Saksamaa
|
| 05. | 2016–2017 | Ralf Neubauer | Saksamaa
|
| 06. | 2017–2019 | Mattia Boccia | Itaalia
|
| 07. | 2018–2020 | Sergey Novikov | Venemaa
|
| 08. | 2019–2021 | Guy van Habberney | Belgia
|
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- World Correspondence Chess Championships (1–30). serverchess.com