Kirderanniku murded

Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).

Kirderannikumurre on kitsal Põhja-Eesti rannikuribal Jõelähtme kihelkonnast Narva-Jõesuuni (Virumaal laiemal alal koguni Peipsi järve ja Soome lahe vahel) kõneldud põhjaeesti murderühm, mida on ühendatud ka vadja ja soome murretega (T-R. Viitso, P. Ariste).

Kirderannikumurde esitamine ühe alana pärineb Arnold Kase 1956. aasta murdeliigendusest^[1]. Tänapäeval eristatakse sel alal rannamurret (ka: põhjaeesti rannamurre) ja Alutaguse murret (ka: kirdemurre)^[2].

Kirderanniku murretest on eesti kirjakeelde üle võetud na-tunnusega olev kääne^[2].

Eesti tuntumaid kirderanniku murrete uurijaid on Mari Must^[2].

Vaata ka

Kirjandust

Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tallinn.
Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.

Helisalvestised

Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. – Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. – 1 CD-ROM. – Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. – Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. – Salvestatud aastatel 1938, 1962–1982. – Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

Viited

↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Eesti entsüklopeedia veebis [1] (vaadatud 12.12.2012)

Välislingid

[QGlYY-1] Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53

[EE-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Eesti entsüklopeedia veebis [1] (vaadatud 12.12.2012)

[1]

[2]