Kebab

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kebab.jpg

Kebab on nimetus rühma Lähis-Idast pärit liharoogade kohta, mis levisid sealt Balkanile, Kaukaasiasse, Põhja-Aafrikasse, Kesk- ja Lõuna-Aasiasse ning on nüüd tuntud üle kogu maailma.

Valdavalt nimetatakse kebabiks vardasse aetud marineeritud lihatükikesi, mida grillitakse süte kohal, kuid seda nime kannavad ka mitmesugused muud liharoad, mis võivad olla tehtud pannil (chapli kebab Pakistanis ja Afganistanis) või hautisena (tas kebab Türgis). Vardas kebabi nimetatakse sageli šiš-kebabiks ("vardapraad"), mis on lähedane või isegi sama mis šašlõkk, ning vertikaalse küttekeha kõrval keerlevas vardas valmistatav döner-kebab ("keerlev praad"), mis leiutati 19. sajandil Türgis. Tänapäeval on mitmed kebabi liigid ja tuletised (näiteks kebabiburger, -pitsa ja -sändvitš) populaarsed kiirtoiduna.

Traditsiooniliselt valmistatakse kebabi lambalihast, kuid sõltuvalt kohalikust maitsest ja tabudest võib see olla ka veise- või kodukitselihast, kanast või kalast. Kuna kebab pärineb maadest, mis on tänapäeval valdavalt islamiusulised, ei tehta seda seal sealihast, ent sealihakebab on levinud Indias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Osa kebabiliike valmistatakse tervetest lihatükkidest, osa (näiteks ljulja-kebab) hakklihast.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise keelde jõudis sõna kebab 17. sajandil araabia keelest, kus kabāb tähendab praeliha. Samast on pärit ka türgi kebap, mis esineb kirjalikes allikates juba 14. sajandi algul. Sarnased sõnad on ka pärsia ja aramea keeles. Tõenäoliselt on need kõik seotud akkadi sõnaga kabābu, mis tähendab praetut või põlenut.

Sõna šiš-kebab esimene pool tuleb türgi sõnast şiş, mis tähendab mõõka või varrast. Samast tüvest on tuletatud ka šašlõkk. Sõna döner-kebab esimene pool tuleb türgi sõnast dönmek ehk "pöörlema" või "keerlema"; sama päritolu on ka analoogsete roogade nimetused araabia (shāwarmā või šaurma) ja kreeka keeles (gyros).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]