Kasutaja:Mariina/Anakonda

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on maoperekonna kohta; filmi kohta vaata artiklit Anakonda(film); linna kohta vaata artiklit Anakonda(Montana); Šveitsi laulja, laulukirjutaja ja kirjaniku kohta vaata artiklit Endo Anaconda; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Anakonda(täpsustus)

Anakonda
Eunectes murinus2.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Sugukond Boalased Boidae
Alamsugukond Boinae
Perekond Anakonda
Eunectes
Liik Liigid[1]
Sünonüümid

Boa Linnaeus, 1758
Draco Oken, 1816

Anakonda (Eunectes, kreeka keeles Eυνήκτης good swimmer) on boalaste sugukonda pärisboalaste (Boinae) alamsugukonda kuuluv madude perekond. Anakondasid loetakse maailma suuremateks madudeks. Madude elupaik on Lõuna-Ameerikas, ilmtingimata voolava vee läheduses. Anakonda on suurepärane ujuja (ta ujub neli korda kiiremini igast meisterujujast) ja viibib vees kaua aega kuid armastab samal ajal ka kallastel päikesevanne võtta.

Kehaehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Värvus[muuda | muuda lähteteksti]

Värvus (seljal) on erinevatel anakonda liikidel varieeruv, kirjeldatud on nii oranži, kollakas-rohelist, kollast.[2]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Liik Liigi autor Alamliigid

[1]

Tavanimetus Geograafiline piirkond
E. beniensis Dirksen, 2002[3] 0 Boliivia anakonda Lõuna-Ameerika: Boliivia (Beni Department ja Pando Department).
E. deschauenseei Dunn ja Conant, 1936[1] 0 Dark-spotted anaconda Lõuna-Ameerika: Brasiilia kirdeosas, Prantsuse Guajaanas.[4][5]
E. murinus (Linnaeus, 1758)[1] 1 Roheline anakonda ehk hiidanakonda ehk suur anakonda Lõuna-Ameerika: Andidest idas asuvates riikides, ka Colombia, Venetsueela, Guianas, Ecuador, Peruu, Boliivia, Brasiilia ja Trinidadi saarel.[4][6]
E. notaeus Cope, 1862[1] 0 Kollane anakonda ka Paraguai anakonda Lõuna-Ameerika: Boliivia idaosas, Brasiilia lõunaosas, Paraguais ja Argentiina kirdeosas.[4][7]
E. stirtoni Hoffstetter, 1977[8] 0 See liik on välja surnud; nende kivistisi on leitud La Venta fauna (Miocene) Colombias.

Suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Emased on isastest tavaliselt suuremad.

Jalad[muuda | muuda lähteteksti]

Anakondadel on tagakeha küljes jalad (jalalaadsed), mis on neil kohati abiks paaritumisel.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Loetakse, et anakondad armastavad elada valdavalt veerikastes looduslikes piirkondades. Anakondadel ei ole välja arenenud mürgihambaid ja toidu hankimiseks tuleb neil saakloomad kägistada (lämmatada). Tihti keerab ta end ümber pooleldi vees oleva puuoksa ja sukeldub kohe, kui märkab midagi häirivat või mõnda mööduvat saaklooma (närilist, kala, lindu, kilpkonna, noort kaimani, tiigerpüütonit). Anakonda tapab saagi lämmatades ja võib ühe toidukorra ajal alla neelata oma kehakaaluga võrdse ja/või suurema koguse toitu.[9]

Hiidanakonda neelab Hydrochoeris hydrochaeris. Frankfurdi Naturmuseum Senckenberg

i eksponaat

Paaritumine[muuda | muuda lähteteksti]

Paaritumisaeg sõltub suuresti geograafilisest piirkonnast. Anakondadel levinud seksuaalse käitumise vormiks on polüandria, emased anakondad paarituvad mitme isasega ning sündinud järglased kannavad edasi geene mitmelt kopulatsioonides osalenud isaselt.

Tiinus ja suguküpsus[muuda | muuda lähteteksti]

Anakondad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Emased toovad ilmale keskmiselt 12 - 80 poega[10], kelle pikkus on 60 cm ja kes kasvavad aastas umbes meetri kuni suguküpsemiseni, mis jõuab kätte umbes 4 aastaselt.[viide?] Vastsündinud anakondad on üsna kohe peale sündi iseseisvad loomtoidulised indiviidid.

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimaks ohuks anakondadele loetakse vihmametsade äratarbimist ning ka inimesi, kes neid (erinevatel motiividel) kütivad.

Looduslikud vaenlased[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesel eluaastal võivad noored anakondad langeda teiste loomade saagiks. Täiskasvanud anakondad ei karda ühtegi kiskjat, isegi mitte võimsat kaimanit ega jaaguari.

Kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

  • Amazonase indiaanlased nimetavad anakondat metsa vaimuks, nad austavad ja kardavad teda;
  • Anakondad, vastupidiselt kommertsfilmides esitatule, liiguvad kuival maal aeglaselt ja kord juba saagi allaneelanuna eelistavad veepeal justkui hõljuda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Mall:ITIS
  2. Mark O'Shea, Boas and Pythons of the World, lk 54-57, 2007, New Holland Publischers, ISBN 978 1 84537 5447 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
  3. Dirksen, L. (2002). Anakondas (German). Münster: Natur und Tier Verlag.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. 4,0 4,1 4,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega McD99 on ilma tekstita.
  5. The Reptile Database Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
  6. The Reptile Database Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
  7. The Reptile Database Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
  8. Hoffstetter, R., and J. C. Rage. 1977. Le gisement de vertebres miocenes de La Venta (Colombie) et sa faune de serpents. Annales de Paleontologie (Vertebres) 63:161–190.
  9. "Frequently Asked Questions". Jesus Rivas. Vaadatud 30. juulil 2012. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend)
  10. Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)