Polüandria (zooloogia)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Polüandriaks (inglise polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).[1]

Polüandriat liigitatakse mitmeti, levinuim on järgmine liigitus:

  • sünkroonne polüandria – naissoost isendi kopulatsioon, seksuaalselt aktiivsel perioodil (eeldatavasti paljunemise eesmärgil), rohkem kui ühe meessoost isendiga;
  • polüandria meessoo initsiatiivil;
  • polüandria naissoo initsiatiivil jne.

Polüandriat loetakse looduses harvemini esinevaks seksuaalse käitumise vormiks kui polügüüniat, kuid roomajate puhul on polüandria (koos polügüüniaga) kirjeldatav kui tavapärane ehk valdav.[2] Nii loetakse näiteks, et emased rästikud paarituvad kuni 8 isasega (initsiaatorid) ning sündinud järglased kannavad edasi geene mitmelt kopulatsioonides osalenud isaselt.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. D. J. Hosken, P. Stockley, Benefits of polyandry: a life history perspective , Evolutionary Biology, 33: 173-194, 2003
  2. T. Uller, M. Olsson (2008), Multiple paternity in reptiles: patterns and processes., Molecular Ecology, 17: 2566–2580. doi: 10.1111/j.1365-294X.2008.03772.x
  3. T.D. Wyatt, Pheromones and Animal Behaviour: Communication by Smell and Taste, l 57, 2003, ISBN 0521-485-26-6, Google'i raamatu veebiversioon (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]