Jaaguar

Allikas: Vikipeedia
Jaaguar
Jaguar sitting.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Kaslased Felidae
Perekond: Panter Panthera
Liik: Jaaguar
Ladinakeelne nimetus
Panthera onca
(Linné, 1758)
Jaaguari areaal. Punasega endine, rohelisega praegune.
Jaaguari areaal. Punasega endine, rohelisega praegune.

Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad.

Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades (selvas) elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui ljaanos, kampos ja soostikes elavad isendid.

Leviala ja elupaigad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi.

Paaritumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva.

Käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Nad jooksevad 60 km/h,mis tähendab ,et nad on veidi aeglasemad kui teised suured kassid (nt Gepard või Lõvi).

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab.

Eluiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaaguar elab looduses keskmiselt 10–12 aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks.

Mütoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga.