Kasutaja:MaksimRussuNhg/Horvaatia põllumajandus
Horvaatia põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse osa SKTs on väike - ainult 5%, ja hõivatud vaid 2.1% tööealisest rahvastikust. Sellepärast põllumajaduse täthsus Horvaatias on väike. [1]
Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, teises osas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit, kõige pikk on 1831m. Horvaatia asub vahemerelises kliimas. Riigis on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, nad on viljakad, sellepärast võib öelda, et loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule.
Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
2012 aastal kõige rohkem Horvaatias kasvatati maisid (1,2 mln t), nisusid (999 tuh t), suhkrupeete (960 tuh t), otrasid (235 tuh t). [2]
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Horvaatias peetakse palju eriti palju loomi, kui võrdleme rahvastiku arv. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: sead (1,11 mln), lambad (620 tuh), veised (442 tuh), kitsed (69 tuh). [2]
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Horvaatias toodetakse erinevaid tooteid, näiteks oderi õlut (340 t), suhkrut (153 t), melassi (70 t). [2]
Väikeses koguses toodetakse ka veini, või ja margariini. [2]
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Import[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Horvaatias importeeritakse suhkru peeti (380 t), sojauba ja torti (153 t), suhkrut (95 t), jooge (pole alkoholid) (69 t) ja piima (67 t).
Eksport[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Horvaatias eksportatakse suhkrut (181 t), maisu (165 t), nisu (108 t), jooge (pole alkoholid) (54 t) ja sojauba (54 t).
Sellest võiks järeldust teha, et Horvaatias on ülekaalus eksport.