Kasutaja:Katrkass/SVG

Allikas: Vikipeedia
Scalable Vector Graphics
Failinime laiend .svg, .svgz
Interneti meediatüüp image/svg+xml[1][2]
Tüübi kood "svg", "svgz"
Ühtne ressursi-indikaator public.svg-image
Arendaja W3C
Algne väljalase 2001-09-04
Viimane väljalase 2011-08-16
Tüüp Vektorgraafika
Standard(id) W3C SVG
Avatud vorming Jah
Veebileht www.w3.org/Graphics/SVG/

SVG (inglise keeles Scalable Vector Graphics 'skaleeruv vektorgraafika') on XML-il põhinev keele spetsifikatsioonide hulk, mis kirjeldab nii staatilist kui dünaamilist (st interaktiivset ja animeeritud) kahemõõtmelist vektorgraafikat. SVG spetsifikatsioon on avatud standard, mida arendab aastast 1999 rahvusvaheline organisatsioon nimega World Wide Web Consortium ehk W3C.

SVG pildid ja nende käitumine defineeritakse XML-il põhinevas tekstifailis. See tähendab, et neis olevaid tekste saab otsida ja indekseerida. XML-failina saab SVG pilte luua ja töödelda igas tekstiredaktoris, lisaks saab seda teha ka pilditöötlustarkvaras.

Kõik suuremad kaasaegsed brauserid (Mozilla Firefox, Google Chrome, Opera, Safari, ning Microsoft Edge) toetavad SVG märgendkeelt väliste programmide abita. Üksnes Microsofti Internet Exploreris on selle toetamine viibinud kuni aastani 2010, mil SVG toe sai seni veel arenduses olev brauser Internet Explorer 9.[3]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolev pilt illustreerib erinevust raster- ja vektorgraafika vormingute vahel. Vahe esile toomiseks suurendatakse mõlemaid pilte. Rastergraafika puhul paljastuvad seejärel kõik individuaalsed pikslid, mis tolle pildi moodustavad. Seevastu jäävad vektorgraafika puhul kõik pildi moodustavad kujundid samaks.

SVG vorming on olnud arenduses World Wide Web Consortiumis ehk W3C-s aastast 1999. Konsortsiumile saadeti 1998. aastal kuus konkureerivat ettepanekut vektorgraafika keele jaoks. See esialgne töögrupp otsustas aga nendest kommertspakkumistest mitte ühtegi edasi arendada, vaid luua uus märgendkeel, milles oleks elemente kõigist, kuid mis ei põhineks täielikult mitte ühelgi.[4]

SVG vormingus on kolme tüüpi graafilisi objekte: vektorgraafilised kujud, mis koosnevad sirgetest joontest ning kurvidest, rastergraafilised pildid, ning tekst. SVG kujutised saavad olla interaktiivsed ning sisaldada endas animatsiooni, mis on defineeritud kas SVG XML-keele elementide kaudu või läbi skriptimiskeele, mis adresseerib dokumendi objektiivmudeli (inglise keeles Document Object Model, lühend DOM) liidest. SVG vorming kasutab kujunduseks CSS-i, ning skriptimise jaoks JavaScripti.[5]

SVG spetsifikatsiooni uuendatud versioon 1.1 tuli välja aastal 2011. Eksisteerivad ka kaks erisugust SVG profiili, SVG Tiny ja SVG Basic, mis on mõeldud mobiilseadmetele, millel on vähem arvutusjõudu ning graafilist võimekust.[6] Uusim versioon Scalable Vector Graphics 2 sai 15. septembril 2016 W3C käest Candidate Recommendation hinnangu, mis tähendab, et see vastab küll töögrupi tehnilistele standarditele, kuid ei ole veel lõpliku spetsifikatsiooni osa. SVG 2 sisaldab endas mitu uut edasiarendust, koos SVG 1.1 ja SVG Tiny 1.2 edasiarendustega.[7]

Printimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi SVG spetsifikatsioon keskendub põhiliselt vektorgraafika märgendkeelele, leidub selle disainis siiski algeline võimekus kirjeldada lehte printimise tarvis, olles seega sarnane Adobe PDF vormingule. Selles formaadis saab kujunduse jaoks kasutada CSS-i. SVG vormingus leiduv informatsioon on piisav selleks, et prinditud lehel saaks paigutada iga graafilise märgi ja pildi soovitud kohale.[8]

Skriptimine ja animatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

SVG vormingus joonistused võivad olla dünaamilised ja interaktiivsed. Aja kulgemisel põhinevaid muudatusi elementidele saab kirjeldada SMIL (Synchronized Multimedia Integration Language) märgendkeeles, või programmeerida skriptimiskeeles nagu ECMAScript või JavaScript. W3C konsortsium ise soovitab SVG vormingus animatsiooni jaoks kasutada esimest varianti, SMIL märgendkeelt.[9]

Tihendamine[muuda | muuda lähteteksti]

SVG pildid, olles defineeritud XML märgistuskeele kaudu, sisaldavad mitmeid korduvaid tekstifragmente. Seetõttu on neid palju kergem algoritmide kaudu ilma kadudeta tihendada. Kui SVG vormingus pilti on tihendatud kasutades gzip algoritmi, nimetatakse saadud faili "SVGZ" pildiks, mis kasutab ka vastavat .svgz failinimelaiendit. Tüüpiline SVGZ fail on originaalfailist 20 kuni 50 protsenti väiksema mahuga.[10]

SVG veebis[muuda | muuda lähteteksti]

SVG toetuse puudumine vanemates Internet Exploreri internetibrauseri väljalasetes takistas vormingu laialdasemat kasutuselevõttu veebis. Paljud veebilehed, kus SVG vormingus pilte kohtab, sealhulgas ka Vikipeedia, annavad vastavad pildid edasi ka rastergraafika formaadis. Seda siis kas juba automaatselt läbi HTTP protokolli vastavate mehhanismide, või andes kasutajale võimaluse failitüüp ise valida.

Google alustas 31. augustil 2010 kõige selle indekseerimist veebis, kus leidub SVG vormingus sisu. Seda siis hoolimata sellest, kas see sisu on esitatud eraldi failidena, või HTMLis manusena. Samuti anti teada, et otsingumootori kasutajad hakkavad seda uut sisu oma otsingutulemustes nägema.[11]

Samuti hakkas 8. detsembril 2010 SVG faile indekseerima sama otsingumootori piltide eest vastutav osa, Google Image Search.[12] Lisaks on alates 11. veebruarist 2011 olemas valikuvõimalus kitsendada oma otsing ainult SVG formaadis failidele.[13]

SVG tugi rakendustes[muuda | muuda lähteteksti]

SVG pilte saab luua kasutades pildiredaktorit, mis toetab vektorgraafikat. Sellised programmid on näiteks Inkscape, Adobe Illustrator, Adobe Flash Professional, või CorelDRAW. Sama tarkvara kasutades saab pilte ka ümber töödelda laialt levinud rastergraafika formaatidesse, nagu näiteks PNG formaati.

Tarkvara saab programmeerida SVG pilte teistesse formaatidesse ümber töötlema kasutades tarkvarateeke nagu librsvg (GNOME operatsioonisüsteemis kasutuses aastast 2000), või Apache Batik. SVG pilte saab samuti ümber töödelda igasse vajaminevasse laialt levinud pildiformaati, kasutades näiteks vabavaralist programmi ImageMagick, mis kasutab eelnimetatud lbrsvg tarkvarateeki.

Teiste SVG formaadi kasutusvõimaluste seas on piltide lisamine manusesse, kasutamaks neid erinevates tekstiredaktorites (nt LibreOffice), või graafikute joonestamine (nt gnuplot tarkvaraga). SVG vormingut toetavad ka paljud pilditöötlusprogrammid, nagu vabavaraline GIMP, ja kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks ettenähtud programmid, nagu Blender. Samuti toetavad mitmed Microsoft Office kontoritarkvarapaketi versioonid (nt Office 365 või Office 2019) SVG vormingus piltide importimist ja töötlemist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Media Type Registration for image/svg+xml". World Wide Web Consortium. Vaadatud 5. veebruar 2014.
  2. "XML Media Types". Vaadatud 5. veebruar 2014.
  3. "SVG in IE9 Roadmap". IEBlog.
  4. "Secret Origin of SVG". World Wide Web Consortium. 21. detsember 2007. Vaadatud 1. jaanuar 2011.
  5. "Scalable Vector Graphics (SVG) 1.1 (Second Edition)". W3C.
  6. Capin, Tolga. "Mobile SVG Profiles: SVG Tiny and SVG Basic". W3C. Vaadatud 28. jaanuar 2017.
  7. "Scalable Vector Graphics (SVG) 2". W3C. Vaadatud 28. jaanuar 2017.
  8. Alex, Danilo; Fujisawa, Jun (2002). "SVG as a Page Description Language". svgopen.org. Vaadatud 24. veebruar 2010.
  9. Paul, Festa (9. jaanuar 2003). "W3C releases scripting standard, caveat". CNet. Vaadatud 24. veebruar 2010.
  10. "Saving compressed SVG (SVGZ)". SVG Zone. Adobe Systems. 14. juuli 2009. Vaadatud 24. veebruar 2010.
  11. Stanescu, Bogdan; Sarapata, John (31. august 2010). "Google now indexes SVG". Webmaster central blog. Google, Inc. Vaadatud 1. september 2010.
  12. "googleimages". Google, Inc. 8. detsember 2010. Vaadatud 17. veebruar 2011.
  13. Singhal, Amit (11. veebruar 2011). "This week in search 2/11/11". Google, Inc. Vaadatud 17. veebruar 2011.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]