Kasutaja:JekaterinaPodpovedkina/Mongoolia põllumajandus
Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Mongoolia põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 16,5% ja hõivatud 33%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur.
Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Mongoolia lääne ja kesk osa pinnamood on mägine aga ida osa on tasane. Umbes 60% territooriumist on mägismaad ja 40% territooriumist hõlmavad mäestikud. Mongoolias on parasvöötme kontinentaalne kliima tüüp, mida iseloomustab suur sesoonne ja ööpäevane temperatuuri amplituud.Mongoolia loodusvööndid on põhiliselt kõrgussvööndilisuse ala ja metsastepp. Maa keskosas laiuvad stepid, Mongoolia põhjaosas on kastanmullad ja nad on väga viljakad, aga nõuavad irrigatsiooni ja sellepärast Mongoolia loodustingimused pole soodsad põllumajanduse arengule.
Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Umbes 73% territooriumist on põllumaad, 0,4% on haritavad maad, 72% rohumaad, 7% on metsad, 20% on muud maad ja 0,6% on siseveekogud.[2]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem toodetakse nisu ( 465 tuh t). Samuti kasvatatakse kartulit ( 246 tuh t), porgandit ( 33 tuh t), rapsiõli ( 12,5 tuh t), pähklit ( 7,3 tuh t ), sibulat ( 5.5 tuh t).[3]
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Mongoolias peetakse lambaid ja kitsi umbes 35 mln, veiseid 2,5 mln, hobuseid 2,3 mln, kaameleid 305 tuhat, sigasid 40 tuhat.[3]
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Mongoolias toodetakse odra õlut ( 65 tuh t), veini ( 16 tuh t) ja oliiviõli ( 180 tonni).
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Mongooliasse importeeritakse jahu ( 72 tuh t), suhkrut ( 31 tuh t), odra õlut ( 23 tuh t), sibulat ( 17 tuh t). Kõige rohkem Mongooliast eksporteeritakse liha ja hobust ( 6 tuh t), šokolaadi ( 3 tuh t).[3]