Karl Kullisaar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Europe continents black.svg
Pronks 1930 keskkaal

Karl Kullisaar (1905 Salla vald, Virumaa1. märts 1942 Unžlagi vangilaager, Gorki oblast, Venemaa) oli eesti maadleja, EM-pronks 1930 ja kaheksakordne Eesti meister. Kui maadlusviis on nimetamata, võistles ta Kreeka-Rooma maadluses.

1923[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti meistrivõistlustel kergekaalus võitis Kullisaar favoriidiks peetud Albert Kusnetsi ja tuli Alfred Praksi järel hõbemedalile.[1]

1926[muuda | muuda lähteteksti]

Kullisaar tuli Eesti meistriks vabamaadluse kergekeskkaalus.[2]

1929[muuda | muuda lähteteksti]

Kullisaar tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[3]

1930[muuda | muuda lähteteksti]

Kullisaar tuli Eesti meistriks keskkaalus nii Kreeka-Rooma (veebruaris) kui ka vabamaadluses (detsembris).[3]

Veebruaris võitis Eesti Tallinnas Läti 4:3. Ka Kullisaar võitis.[4]

Märtsis Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis võitis Kullisaar keskkaalus pronksmedali (1. Väinö Kokkinen Soome, 2. Ivar Johansson Rootsi). Kergekaalus võitis Voldemar Väli hõbemedali. Need medalid andsid Eestile 10 riigi seas 5. koha.[4]

Detsembris maavõistlusel Soomega Helsingis esindas Kullisaar Eestit kergekeskkaalus nagu ka August Grünberg. Kergekeskkaalus ja raskekaalus jäi maavõistlus viiki, muudes kaaludes võitis Soome, kokku 22:6.[4]

1931[muuda | muuda lähteteksti]

Kullisaar tuli märtsis Eesti meistriks kergekeskkaalus.[2]

Euroopa meistrivõistlustel Prahas ei tulnud Kullisaar medalile.[5]

Oktoobris võitis Eesti Riias Läti 5:2[5]. Novembris viigistas Eesti Tallinnas Soomega 14:14[6].

1932[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti maavõistlusel Stockholmis jäi Eesti viimaseks[6], kuid võitis Tallinnas Läti 5:2[7].

Los Angelese olümpiamängudest jäi Eesti üldiselt kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.[6]

1933[muuda | muuda lähteteksti]

Kullisaar tuli Eesti meistriks keskkaalus.[3]

Euroopa meistrivõistlustel märtsis Helsingis ei tulnud Kullisaar medalile. Albert Kusnets kergekeskkaalus ja Olaf Luiga poolraskekaalus võitsid pronksmedali.[5]

I Turaani turniiri 22.24. aprillil võitis Soome (18 21-st) Ungari (13) ja Eesti (11) ees.[8]

Alates 1933 kuulus Kullisaar maadlus- ja tõstekohtunike kogu juhatusse.[9]

1935[muuda | muuda lähteteksti]

Kullisaar tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[10]

1938[muuda | muuda lähteteksti]

Kullisaar tuli märtsis Narvas Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse poolraskekaalus Juhan Kalde ja Edgar Rohtmetsa ees. Eesti parim poolraskekaallane Ago Neo ei osalenud.[11]

14. märtsil Helsingis kaotasid nii Eesti A- kui ka B-koondis Soomele 2:5. Võitsid keskkaallased Voldemar Roolaan ja Karl Kullisaar ning raskekaallased Kristjan Palusalu ja Johannes Kotkas.[12]

24.27. aprillil Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel osales Karl Kullisaar kohtunikuna (Eestist veel Erich Byström, K. Gern ja Aat Männis)[12]. Johannes Kotkas võitis, Nikolai Karklin tuli teiseks ja Voldemar Roolaan kolmandaks.

1940[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Kullisaar arreteeriti NKVD poolt 24. detsembril 1940 Tallinnas. Ta suri Unžlagi vangilaagris Venemaal.[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 120, ekslikult nimetatud kergekeskkaaluks, mida tollal polnud, võrdle näiteks lk. 318 ja 320
  2. 2,0 2,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 320
  3. 3,0 3,1 3,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 321
  4. 4,0 4,1 4,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 130
  5. 5,0 5,1 5,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 133
  6. 6,0 6,1 6,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 131
  7. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327
  8. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 135
  9. ESBL. Karl Kullisaar Vaadatud 15. märtsil 2013
  10. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 323
  11. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152
  12. 12,0 12,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152, 153
  13. okupatsioon.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]