Ahm
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Ahm (perekond). |
| Ahm | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Kärplased Mustelidae |
| Alamsugukond |
Päriskärplased Mustelinae |
| Perekond |
Ahm Gulo |
| Liik |
Ahm |
| Binaarne nimetus | |
|
Gulo gulo (Linnaeus, 1758) | |
 | |
Ahm ehk kaljukass (Gulo gulo) on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja.
Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom (üldse suurim on hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis)). Enamik teadlasi eristab kaht ahmi alamliiki: G. g. gulo ja G. g. luscus, mõned ka G. g. vancouverensis'.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Põhja-Venemaa[2], ka Mongoolia, Põhja-Hiina ja Põhja-Ameerika[3]. Enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Levila piire on ahmi hulkuva eluviisi ja pikkade jahiretkede tõttu väga raske kindlaks määrata[3]. Eestis on ahm haruldane eksikülaline. 20. sajandist on teada vaid viis kinnitatud leidu ning 21. sajandist mitte ühtegi.[4] Ta on sattunud teistessegi Baltimaadesse, Valgevenesse, Ukrainasse, Lääne-Siberi metsasteppi ja mujalegi[3].
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Ahm erineb ülejäänud päriskärplastest väliselt üsna palju nii kehaehituse kui ka suuruse poolest, aga kolju ehituse ja eriti hammastiku poolest on ta neile ometigi lähedane.[3]
Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga[3]. Nende tüvepikkus on 70–105 cm, saba on 18–23 cm pikk[3]. Tagakäpa pikkus 14–18 cm, kondülobasaalpikkus 128–150 mm. Isendid kaaluvad 9–19 kg[2]. Isasloomad on emastest umbes 30% suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Käpad on võimsad ja laiad, pea suhteliselt väike, pisikeste ümarate kõrvadega[3]. Keha massiivsust rõhutab pikk karm sorakil karvastik[3]. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgeb kaks heledat vööti, mis algavad kukla lähedalt ja ulatuvad piki külgi sabani[3]. Põhiliselt on värvus tumepruun, aga see on eri isenditel üsna erinev, samuti vöötide laius, selgus ja värvus[3]. Tema karvad on pikad ja nidusad, vett väga vähe imavad.
Ahmi karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktikas.
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Ahm elab kõikjal erakuna. Vaid üksikjuhtudel, näiteks suurema korjuse kallale võib lühikeseks ajaks koguneda mitu isendit. Ahm suudab elada nii lauskmaal kui ka mägedes, nii metsas kui ka tundras. Ahmi individuaalterritoorium võib olla isegi 1500–2000 km² suur.[3]
Peamiselt sööb ahm raibet, näiteks suuremate kiskjate murtud loomade jäänuseid. Harva ründab ta sõralisi ise, kuid kätte saab üksnes haavatud, haigeid ja noori loomi. Ahm ei ole ablas loom, sest sööb korraga märksa vähem kui makku mahuks. Ülejäänud saagi püüab ta mõnda kõrvalisse paika peita. Toitu otsides näitab ahm üles suurt väsimatust, liikuvust, jõudu, osavust ja kavalust.[3]
Ahm on kasulik, sest käitub looduse sanitarina, hävitades nõrku isendeid ja nende laipu.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Abramov, A., Belant, J. & Wozencraft, C. 2009. Gulo gulo". IUCN Red List of Threatened Species. <www.iucnredlist.org>. (inglise). Vaadatud 27.04.2010.
- ↑ 2,0 2,1 D.W. MacDonald, P. Barrett. "Euroopa imetajad". Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002, lk. 127–128
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 "Loomade elu", 7. kd., lk. 254
- ↑ Moks, Epp; Remm, Jaanus; Kalda, Oliver; Valdmann, Harri (2015). Eesti imetaja. Tallinn: Varrak.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ahm andmebaasis eElurikkus
- Oliver Rand. Saaremaa metsades on end sisse seadnud harva kohatav kiskja, Meie Maa, 10. detsember 2008
- Erik Rand. Ekspert: Saaremaa saladuslik kiskja ei olnud ilmselt ahm, EPL, 11. detsember 2008
- Jahimehed nägid haruldast kiskjat, Järva Teataja, 9. jaanuar 2016