Karvastik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib anatoomia ja zooloogia mõistest; taimede karvade kohta vaata artiklit Karvad (botaanika)

Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.[1]

Karvastiku areng, anatoomia, veresooned, närvid, morfoloogia, töönduslik tarve ja veekindlus ning patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Marrasknahka kattev karvade kiht vahetub perioodiliselt (karvavahetus).

Loomade karvastik koosneb pealiskarvastikust ja aluskarvastikust. Pealiskarvastiku hulka loetakse katte-, harjas- ja jõhvkarvad.[2]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese loodet katab esmane karvkate, mis langeb ära enne sündi. Päriskarvad ehk teisene karvkate on tänapäeva inimesel vähe arenenud, va juuksed.[3]

Inimese karvastiku peas kasvavat osa nimetatakse juusteks.

Karusnahk[muuda | muuda lähteteksti]

Rikkaliku karvastikuga nahka, rohkem kui 400 karva cm2 kohta, nimetatakse karusnahaks.

Loomi, kelle nahku hinnatakse nende karvastiku värvuse või muude omaduste tõttu, nimetatakse karusloomadeks. Karusloomi küttisid juba neandertallased. Mitmeid karusloomi kasvatatakse ja aretatakse ka koduloomadena kasvandustes.

Geomeetrilise keerukuse ja varjude tõttu on karvastik tekitanud raskusi kolmemõõtmelise arvutigraafika loojatele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1], Veebiversioon (vaadatud 09.01.2014)
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 139,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Tiit Kändler, Inimese karvkate kadus kliima muutumise tõttu, 04. märts 2010 08:00, Veebiversioon (vaadatud 09.01.2014)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]