Kalju Kääri
Kalju Kääri (21. veebruar 1921 Tartu – 21. veebruar 1982 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane ja kriitik.
Kalju Kääri oli pärit aedniku perekonnast. Ta lõpetas 1941. aastal Tartu kommertskooli. Mobiliseeriti samal aastal Punaarmeesse ja võttis suurtükiväelasena osa Teisest maailmasõjast. Pärast demobiliseerimist astus 1946. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda eesti filoloogia erialale, mille lõpetas kaugõppes 1954. aastal. Töötas 1947–1952 Postimehe (hiljem Edasi) tööstus-, edaspidi kultuuriosakonna juhatajana ja 1954–1956 Tartu linna Gogoli-nim. Raamatukogus. 1956–1957 oli ajalehe Sirp ja Vasar toimetuses kirjandusosakonna juhataja. 1957–1960 oli Keele ja Kirjanduse Instituudis eesti kirjanduse aspirant, 1960–1962 samas teadur. Ta oli alates 1962. aastast Kirjanike Liidu liige ja samast aastast kuni surmani Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär.[1]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Kalju Kääri. "Romaan". (Uurimus romaani ajaloost ja uuenemisest.) Eesti Riiklik Kirjastus 1964.
Koostaja[muuda | muuda lähteteksti]
Kalju Käärilt pärineb algatuslik ja asjatundlikult koostatud kogumike sari "Kirjandus kriitiku pilguga. Artikleid, arvustusi ja aastaülevaateid," ülevaade (koos Harald Peebuga) "Pilk Nõukogude Eesti kirjandusse" jm
Pere[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli lastearst Haldja Kääri (1921–2008) ja tütar bioloog Merle Kääri.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 257-258
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tõnis Lehtmets. "Sügava jõe ääres." Raamatus: "Portreevisandid." (Esseed tartlastest. Koostanud Evald Tooms.) Eesti Raamat 1967
- Heino Puhvel. "Tähtpäevakiri lahtises ümbrikus" (Kalju Kääri 50) – Looming 1971, nr 2, lk 314–315; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Ülo Tonts. "Suhetes kirjanduse ja inimestega (ajast rääkimata)." (Kalju Kääri 60) – Sirp ja Vasar 20.02.1981
- Jaan Eilart. "Ajakirjanduslik juubelitervitus Kalju Käärile" – Edasi 21.02.1981
- Andres Langemets. "Kalju Kääri 60" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 2, lk 123–124
- Juhan Peegel. "Õpetaja tänava resident" (Kalju Kääri 60) – Looming 1981, nr 2, lk 299–300; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Hando Runnel, "Suur Reede" (Kalju Kääri surma puhul) – Edasi 27.02.1982; ilmunud ka Hando Runneli raamatus "Jooksu pealt suudeldud", Ilmamaa, Tartu 1998, lk 297–298
- Kalle Kurg. "Kalju Kääri. 21.II 1921–21.II 1982" – Looming 1982, nr 3, lk 431; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Harald Peep. "Kalju Kääri: ühe töömehetöö lõpetusel." – Keel ja Kirjandus 1982, nr 5, lk 280
- Margus Kasterpalu. "Ametnik ja poeet." (Kalju Kääri ja Artur Alliksaare kohta.) – Vikerkaar 1988, nr 12, lk 65–69
- Ain Kaalep. "Inimene ja inimene: veel kord Kalju Käärist ja Artur Alliksaarest" – Vikerkaar 1989, nr 4, lk 93–95; ilmunud ka Ain Kaalepi raamatus "Kolm Lydiat", Ilmamaa, Tartu 1997, lk 444–448
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kalju Kääri autori ja koostaja-toimetajana [1]
- Kalju Kääri Eesti biograafilises andmebaasis ISIK