Kalev-klassi allveelaevad

Allikas: Vikipeedia
Kalev-klassi allveelaevad Pärnus. Foto tehtud ajavahemikul 1937–1940
Allveelaevad keskel koos teiste merejõudude laevadega 1940.
Lembit muuseumis Lennusadama angaaris 2012.

Kalev-klassi allveelaevad olid Inglismaal Eesti merejõududele ehitatud universaalsed avamere allveelaevad.

Laevade ehitamiseks kutsuti ellu Allveelaevastiku Sihtkapital. Samuti saadi raha vananevate ja kulukate hävitajate Lennuk ja Vambola müügist 1933. a.

Kalev-klassi allveelaevu ehitati kaks ainueksemplari:

Laevade nimede valik[muuda | muuda lähteteksti]

18. detsembril 1934 otsustas Vabariigi Valitsus tellida kaks allveelaeva firmalt Vickers Armstrongs Limited.

Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner märkis 21. detsembril 1934 sellele otsusele:

"Sõstabül. Tarvis mõelda ka selle üle, kuidas paatisid ristida ja mis nimed anda. Kas Merejõududel on nimed valmis? Nüüd on nimede eestistamise aeg ja ärgu siis võtku nimesid mis tulevad meie pseudo mütoloogiast või pseudo Olimpist. Enne tarvis läbi lugeda Eesti Entsüklopeediast artikkel Eesti Mütoloogia"[1].

25. märtsil 1936 kirjutas Johan Laidoner: "Allveelaevade nimedeks saavad: "Kalev" ja "Lembit"; – üks nende nimedest on meie müthologiast ja teine meie vanemast ajaloost – mõlemad väga tuntud rahva keskel ja pealegi on "Lembit" meie esimese sõjalaeva nimi. Ka "Kalev" on meie sõjalaevastikus tuntud, aga praegune Kalevi nimeline laevakene ei vääri seda kõlavat nime.

Härra Riigivanemale on asi ettekantud ja tema on nimedega "Kalev" ja "Lembitu" nõus." [2]

Ehitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Allveelaevade ehitamiseks sõlmitud leping nägi ette tellija-poolse järelevalvekomisjoni loomise ja selle saatmise laevade ehitusele. Esimene konkreetne ettevõtmine Eesti poolelt oligi järelevalvekomisjoni läkitamine Inglismaale. See jõudis kohale 17. jaanuaril 1935. Kogu komisjonile korraldati lühiajaline erialakursus.

Oluliseks tähiseks allveelaevade ehitamisel oli kiiluplaatide paigaldamine 19. juunil 1935. Seda tehti samal päeval mõlemale laevale, nr 705 ja nr 706-le. Laevade nimepanek oli rohkem kui aasta hiljem.

1. novembriks 1935 oli laevakeredest valmis 47% (nr 705) ja 45% (nr 706). Diiselmootoritest oli valmis vastavalt 37% ja 17%. Kerede jaoks vajalik teras oli kohal ja suuremalt jaolt komisjoni poolt katsetatud–kontrollitud. Elektrimootoreid ei olnud kummalgi laeval, kuid kogu tarvilik materjal oli kohal ja pooltooted ootamas allhanke-tehastest. Osaliselt olid valmis abimehhanismid, vastavalt 10% ja 7%. Akupatareide kallal olid tööd veel alustamata.

Nr 705 sai nimeks Kalev ja nr 706 Lembit. Allveelaevad Lembit ja Kalev lasti vette 7. juulil 1936 Vickers-Armstrong Ltd Laevatehases Barrow-in-Furnessis.

Meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

19. detsembril 1935 saatis järelevalvekomisjon Merejõudude Staabi ülemale kirja, milles tehti ettepanekud allveelaevade meeskondade koosseisu kohta. Komisjoni ettepanekuid nii ametinimetuste kui ka ametikohtade arvu kohta arvestati täiel määral hiljem, koosseisude kehtestamisel 1. septembrist 1936. Ettepanekuga kaasnes üksikasjalik seletuskiri põhjendustega Merejõudude Staabi esialgse kava muutmiseks. Kokkuvõtlikult võiks põhjenduse refereerida nii, et kõige tähtsam on ette näha, et iga meeskonnaliige valdaks mitut (vähemalt kolme) eriala. Ametikohale tuli leida mees keerulisema (spetsiifilisema) eriala järgi. Näiteks on hõlpsam õpetada raadiotelegrafistile signalisti eriala kui vastupidi. Piiratud meeskonna juures (allveelaev ei mahuta ju kuigi palju) on võimatu lülitada koosseisu 9 roolurit. Aga just niipalju neid allveesõidul kolmeks vahiks vaja. Oluliseks peeti, et enamikul erialadest (motoristid, torpedistid, elektrikud, raadiotelegrafistid) oleksid esindatud kõik auastmed I järgu madrustest instruktorini. See annaks meestele perspektiivi jõuda teenistusredelil edasi.

1936. aastal kinnitatud koosseisud pidasid vastu 1. aprillini 1940. Siis kehtestati terves mereväes uued koosseisud, kuid allveelaevade jaoks tehtud muudatused olid väga väikesed. Järelikult oli esimene koosseis piisavalt põhjendatud.

Konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Tänaseni on levinud arvamus, et Eesti allveelaevad ehitati täiesti Inglise malli järgi. Tõepoolest kasutati palju samasuguseid detaile ja sõlmi, nagu olid Inglise laevadel, kuid Eesti allveelaevad on siiski unikaalsed, ehitatud individuaalprojekti järgi. Tänapäevases allveelaevade kohta käivas kirjanduses nimetatakse neid "Kalev class".

Laevad olid relvastatud torpeedodega, meremiinidega ja õhutõrjekahuriga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110701237902&img=era2553_001_0000002_00035_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e3387fd4d5f5c872fe5a8b920fcf798d
  2. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110701237902&img=era2553_001_0000002_00103_t.jpg&tbn=1&pgn=6&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=09a90c8cbe100946a711f4ad5bee1f3a