Kaitseliidu valveteenistus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2020) |
Kaitseliidu valveteenistus on kutseline Kaitseliidu rahuaja süsteem, mille eesmärk on valvata Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriume ja vara. Seadusega on neil lubatud valvata ja nad ka valvavad muid riigile kuuluvaid asutusi. Praegu osaleb Kaitseliidu valveteenistuses umbes 500 kaitseliitlast üle Eesti.
Kaitseliidu valveteenistuse tegevuse eesmärgiks on riigikaitseobjekti või riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning jõu meetmete võtmiseks valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.
2019. aastal oli valve korraldatud Kaitseliidu valveüksuste baasil kokku 56 objektil: 23 Kaitseliidu objekti, 30 Kaitseväe objekti ning Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Organisatsioon ja ettevalmistus[muuda | muuda lähteteksti]
Valvekompaniid on mitmel Kaitseliidu maleval. Nende töö koordineerimiseks on Kaitseliidu peastaabis valveteenistuse jaoskond. Objekti valve teostamise ülesande annab Kaitseliidule kaitseväe juhataja. Ülesande andmisest peab teavitama esimesel võimalusel kaitseministrit.
Kõik Kaitseliidus tööle asuvad valveüksuse liikmed peavad esmalt läbima kahenädalase erialakursuse, mis lõpeb eksami ja füüsilise testi sooritamisega. Kursusel õpitakse isikute ja sõidukite läbiotsimist ning turvataktikat koos erivahenditega. Lisaks toimub kursusel intensiivne laskeväljaõpe valveüksuse relvadest.
Valveteenistust täitvad kaitseliitlased kannavad vasakul käel oranži valveüksuse tähistusega käiselinti või embleemi. Kaitseliitlased võivad valveteenistuses ka inimesi kinni pidada ja läbi otsida. Lisaks laienevad neile riiklikud sotsiaaltagatised teenistuskohustuste täitmisel vigastuse või hukkumise korral.
Relvastus[muuda | muuda lähteteksti]
9 mm püstol HK USP
9 mm püstolkuulipilduja m/45 B
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
27. detsembril 2002 andis Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts välja käskkirja, millega pandi Kaitseliidule kohustus võtta valve alla alates 1. jaanuarist 2003 kaheksa Kaitseväe väeosa. Seda saab lugeda valveteenistuse loomise ametlikuks algusajaks, kuigi juba enne seda tegeles Kaitseliit osade Kaitseväe objektide valvamisega. 2008 loodi Kaitseliidu peastaabi juurde valveteenistuse jaoskond kelle ülesandeks oli viia valveteenistuse töö seaduslikele alustele ning töötajad välja õpetada ja varustada tänapäevaste töövahenditega.
2019. aastal valmis „Valveteenistuse arengukava“ ja „Strateegiaplaan aastaks 2023“.