Sisseütlev kääne

Allikas: Vikipeedia

Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Olenevalt sõna tähendusest võib illatiiv eesti keeles väljendada:[1]

  • sihtkohta (koju tulema; tuppa astuma)
  • sihtaega (päevast päeva)
  • sihtseisundit (mõttesse vajuma)
  • isikut, eset või nähtust, kellele või millele mingi tegevus on suunatud (Meelisesse kiinduma; ettepanekusse suhtuma)
  • põhjust (vähki surema)

Eesti keeles on sisseütleva käände tunnuseks käändelõpp -sse, mis lisatakse sõna omastava käände vormile. Teatud sõnatüüpide puhul on võimalik moodustada ka lühikest sisseütlevat käänet. Lühike sisseütlev kääne on tekkinud ajaloolise käände tunnuse kokkusulamisel tüvega.[1]

Lühikese sisseütleva käände tunnused:[2]

  • Ø (küla: külla)
  • -de (keel: keelde)
  • -tte (vesi: vette)

Mitmete eestikeelsete sõnade puhul on pikk ja lühike sisseütleva käände vorm alati paralleelselt kasutatavad, samas leidub sõnu, mille puhul kasutatakse lühikest vormi, et väljendada kohatähendust ning pikka vormi sõltuvusmääruse väljendamiseks:[1]

  • Ma kukkusin jõkke (mitte jõesse).
  • Ma kiindusin jõesse (mitte jõkke).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. "Eesti keele käsiraamat". Eesti Keele Instituut.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. "Eesti keele grammatika tabelid" (PDF). Eesti Keele Instituut.