Juozas Urbšys

Juozas Urbšys (1963)

Juozas Urbšys (29. veebruar 1896 Šeteniai – 30. aprill 1991 Kaunas) oli Leedu diplomaat ja poliitik.

1914. aastal lõpetas Juozas Urbšys Panevėžysi reaalkooli. Seejärel õppis Riia Polütehnilises Instituudis, mis peagi evakueeriti Moskvasse. 1916. aastal mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, õppis Tšugujivi sõjakoolis, võttis osa lahingutegevusest.

1918. aasta sügisel pöördus Juozas Urbšys Leetu tagasi, 1919–1922 teenis ta Leedu armees. 1922–1927 oli ta Berliinis Leedu saatkonna konsulaarosakonna juhataja. 1927–1933 töötas ta Leedu saatkonnas Pariisis Leedu saatkonna esimese sekretäri ja nõunikuna. 1933–1934 oli Urbšys Leedu erakorraline ja täievoliline saadik Lätis. 1934. aastal sai ta Leedu Välisministeeriumi poliitikaosakonna juhatajaks. 1936. aastal sai ta Leedu Välisministeeriumi peadirektoriks. 5. detsembrist 1938 kuni 15. juunini 1940 oli Juozas Urbšys Leedu välisminister.

17. juulil 1940 arreteeriti ta koos abikaasa Marija Urbšiene-Mašiotaitega ja saadeti välja Tambovisse. Seejärel ta vangistati ja teda peeti kinni mitmes vanglas. 1954. aasta augustis vabastati ta vangistusest, kuid tal ei lubatud esialgu Leedus elada. 1956. aastal sai ta siiski loa Leetu tagasi pöörduda. Hiljem teenis ta elatist põhiliselt prantsuse kirjanike teoste leedu keelde tõlkimisega.

1988. aastal ilmus tema raamat "Atsiminimai" ("Mälestused") ja 1990. aastal raamat "Lietuva lemtingaisiais 1939–1940 metais" ("Leedu saatuslikel aastatel 1939–1940").