Julius Juhkentaal
Julius Juhkentaal (23. jaanuar 1909 Tallinn – 27. juuli 1998 Seattle) oli eesti vaimulik ja misjonär.
Alghariduse sai Juhkentaal Tallinna linna V ja XIII algkoolis aastatel 1917–1923. Gümnaasiumihariduse sai ta (aastal 1928) Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumist, kusjuures klassi ühe parima õpilasena ei olnud ta õppemaksust mitte ainult vabastatud, vaid paaril korral sai ta hea õppeedukuse eest koguni rahalist toetust. Aastal 1928 astus ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kuid tuli sealt ära, teenides 1929–1930 kaitseväes sundaega. Pärast ajateenistust õppis ta 1930–1935 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Tallinna Jaani koguduses. Õpetajaametisse ordineeriti ta 27. detsembril 1936.
17. oktoobril 1933, pärast rahvahääletuse tulemuste teatavakssaamist, põletas Julius Juhkentaal Tartu Vanemuise einelauas Postimehe numbri, pidades ühtlasi kõne, kus ta ütles, et suuril hetkeil eesti rahvas on toonud ohvreid ja ka täna on üks selliseid suuri hetki. Täna tuuakse ohvriks "Postimees", milline ohverdamine peab tähendama, et eesti rahvas vabaneb igasugu mustusest.[1]
Aastatel 1936–1938 oli ta Tallinna Jaani koguduse noorsootöö õpetaja. Aastatel 1938–1940 oli ta Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Aleksander Kappi isiklik adjunkt. Pärast praost Aleksander Kappi surma sai tast Tallinna Toompea Kaarli koguduse 1. pihtkonna õpetaja. Julius Juhkentaal tegutses veel 1937–1940 usuõpetajana mitmes koolis: Tallinna Erakolledžis, Tallinna Prantsuse Lütseumis, Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning Kubu Tütarlastegümnaasiumis.
1941. aasta juuniküüditamisest õnnestus Juhkentaalil pääseda, kuid Venemaale pidi ta ikkagi minema. Nimelt mobiliseeriti ta 29. juunil 1941 Nõukogude armeesse. Talvel oldi metsatöödel, kus nälja ja üle jõu käiva töö tõttu paljud mobiliseeritud hukkusid. Kevadel viidi mehed Tšerbakuli, kus asus Eesti diviis. Neile anti sõjaväeriided, toit oli mõnevõrra parem ja elu väljakannatatavam. Kuid Juhkentaali hakati kahtlustama ja ta sattus sunnitöölaagrisse, mis asus Uurali mägedes. Toidunormid langesid kõvasti. Oli selge, et sellistes tingimustes talve üle ei ela. Äärmise saladuskatte all saadi kokku viieliikmeline grupp, kes säästsid leivanormist niipalju kui võimalik, võltsisid puudulike vahenditega dokumendid ja otsustasid põgeneda kas kuhugi Euroopasse, Iraani või Türki.
25. septembril 1942 hiilitigi valvurist mööda ja seigeldi valdavalt raudteerongidega lõuna suunas, pääsedes keerulistest olukordadest vale, teesklemise, hulljulguse, häbematuse, aga ka hea õnne tõttu. Kuu aega hiljem ületati Afganistani piir ning anti end Afganistani politsei kätte. Loata piiriületuse eest järgnes 2-aastane vangistus Kabulis. Suure vaevaga saadi ühendus Kabulis asuva Inglise saatkonnaga ning mehed anti üle inglise võimudele Indias.
1945. aastal viidigi Juhkentaal koos nelja eestlasest kaaslasega Peshawari. Tema kaaslased saadeti Briti sõjaväkke, Juhkentaal aga eraldati grupist. Tema kohta levis info peagi Mardani distrikti – väikesesse Peshawari eeslinna, kus töötas Taani luterlik Pathani Misjon. Kuna nad vajasid kõrgema usuteadusliku haridusega vaimulikku misjonäriks, tehti talle ettepanek. Ta õppis ära urdu keele ning pidas selles keeles teenistusigi. Mardanis sai ta ka kirja teel kontakti abikaasa ja tütrega ning aastal 1946 saabusid abikaasa ja tütar Indiasse. Misjonäriks jäi Juhkentaal aastani 1948, mil keeruliste olude tõttu lahkuti Inglismaale.
Inglismaal elas ta 1948–1952, kus ta teenis eestlastest põgenikke Luterliku Maailmaliidu raames. Pere elas Bristolis, kus aastal 1949 sündis ka poeg. Aastal 1952 asus pere USA-sse, kus Juhkentaal kuni aastani 1974 (pensionieani) teenis mitut Ameerika kogudust. Aastal 1974 kolis ta Seattle'isse, kus oli kuni 1976 E.E.L.K. Seattle koguduse õpetaja. 1976–1983 oli ta E.E.L.K. USA Chicago praostkonna vikaarõpetaja ja kaplanina Des Moines Good Samaritan Center'is.
Julius Juhkentaal suri 1998. aastal ja on maetud Seattle'i Evergreen-Washelli eesti kalmistule.[2][3]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Aleksander Kapp oli Julius Juhkentaali äi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Külli Keel "Elu pühendudes jumalale" Sulane, nr 9
- Rita Puidet "Jutlustanud mitmes keeles – Julius Juhkentaal" Eesti Kirik, 27. jaanuar 2009
- TÜ üliõpilased