Julia Aug

Allikas: Vikipeedia
Julia Aug (2022)
Julia Aug (2019)

Julia Aug (vene keeles Юлия Артуровна Ауг; sündinud 8. juunil 1970 Leningradis) on Eesti päritolu Vene ja Eesti näitleja ja lavastaja.

Lapsepõlv ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on sündinud 1970. aastal Leningradis, kuid lapsepõlve veetnud ja keskkooli lõpetanud Narvas. 1993. aastal lõpetas ta näitlejana Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinoinstituudi (Andrei Andrejevi õpilasena). Teise kõrghariduse sai ta 2007. aastal (kiitusega) lavastajana Venemaa Teatrikunsti Akadeemiast. Seejärel õppis Kõrgematel Stsenaristide ja Režissööride Kursustel.

Töö teatrites[muuda | muuda lähteteksti]

Ta töötas aastatel 1993–2004 Peterburis Brjantsevi-nimelises Noorsooteatris Jossif Reichelhausi (ru:Райхельгауз, Иосиф Леонидович) õpilasena. Mängis vabakutselisena Moskva avangardteatris Gogol Center.

Alates juulist 2022 on ta Vaba Lava Narva loovjuht.

Teatrilavastused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis lavastas Aug esimest korda 2012. aastal, kui tõi Narva Uues Teatris lavale oma dokumentaalnäidendi "Venelased on juba sellised". Järgnesid samuti dokumentaalse ainesega teravalt sotsiaalsed lavastused Vaba Lava ja R.A.A.A.M.-i egiidi all: "Minu Eesti vanaema" (2019), "Ema, kas meie kass on ka juut?" (2021) ja "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt" (2022).

2022. aasta detsembri alguses esietendus Narvas Vabal Laval Julia Augi neljas Eestis valminud näidend, "Narva – linn, mille me kaotasime". Lavateos koosneb paljude inimeste lugudest, sellel on ajalooline ja Julia Augi seisukohalt autobiograafiline põhi.[1]

2023. aastal esietendus Tallinnas Vene Teatris tema lavastatud "Keisri hull" (Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel).[2]

2023. aasta 15.–18. augustil toimus Narvas rahvusvaheline Vabaduse festival, mille fookus oli vabaduse eest sõdival Ukrainal ning Kesk-Aasia riikidel, mis peavad endale Vene impeeriumi haarde lõdvenedes uue tee, pidepunktid ja tasakaalu leidma. Festivali olid jäädvustamas paljud rahvusvahelise meedia esindajad, sealhulgas Euronewsi ja Arte võttegrupp. Festivalil etendati ka kaht Julia Augi lavastust.[3]

"Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt"[muuda | muuda lähteteksti]

Dokumentaallavastuse, mis esietendus vaid paar nädalat pärast seda, kui Venemaa oli Ukrainas sõda alustanud[4], idee autor ja lavastaja on Julia Aug ise; ta oli tervikuks kokku pannud tõsielutekstid oma kirjavahetusest Ukraina pommivarjendites viibivate sõprade, teatriinimestega. Tegu oli projektiga, mis polnud mitte ainult teatrilavastus, vaid ka elav kroonika, sellest mis just praegu meie ajal, meie ümber ja meie eludega aset leiab. Mängisid näitlejad Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Rea Lest, Simeon Sundja, Loviise Kapper ja Harald T. Rosenstrøm (Norra).[5]

Lavastaja oli ettenägelikult arvestanud nii eesti- kui ka venekeelse publikuga, eesti keeles laval räägitu jooksis ekraanil venekeelses tõlkes.[6]

Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski initsiatiivil võimaldati paljudel Tallinna venekeelsete koolide keskkooliõpilastel sellest lavastusest tasuta osa saada. Nii kiire ja sihipärane reageering teatrikunsti poolt pakutavale on erakordne, teatrikriitik Jaak Alliku sõnul Eestis esmakordne.[7]

Jaak Allik on seda lavastust kõigi Eestis 2022. aastal esietendunud lavateoste seast esile tõstes sedastanud, et Julia Augi lavastajakäekirja iseloomustab dokumentaaltekstide sujuv seostamine terava kujundlikkusega; sõna, liikumine, videopilt ja muusika on tugeva rütmitajuga montaažis ühendatud selgeks mõttetervikuks.[8]

„Kui mõelda, et teatril on võimalus ja kohustus öelda midagi olulist meid ümbritsevas maailmas toimuva kohta, siis ei ületanud miski Julia Augi hingekarjet lavastusega "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt", mis kasvas meie näitlejate Ivo Uukkivi, Rea Lesta, Simeon Sundja ja Loviise Kapperi ning norralase Harald T. Rosenstromi karjeks ning jõudis kindlasti etendustel viibijate teadvuse sügavamate kihtideni.“

– Teatrikriitik Jaak Allik[9]

Julia Aug pälvis selle teose lavaletoomise eest Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali ja Eesti Teatriliidu eriauhinna kui "missioonitundlik ja värske pilguga Narva Vaba Lava loovjuht" ning "jõhkra ja vahetu, isikliku ja üldistava lavastuse "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt" eest".[10]

Töö filmides[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Aug on mänginud rohkem kui 40 filmis.

Temale kui filminäitlejale hakati rahvusvahelist tähelepanu pöörama 2010. aastal, kui Veneetsia filmifestivalil oli näidatud mängufilmi "Tsiitsitajad" ("Ovsjanki"; režissöör Aleksei Fedortšenko) ja kus Julia Aug mängis Tanjat; avalikku tunnustust jagas talle siis ka näiteks Quentin Tarantino. See innustas näitlejat tohutult ning alates 2012. aastast on tal olnud palju huvitavaid ja mitmekülgsele arengule kasuks tulnud rolle.[11]

Vene ajaloolises seriaalis "Katariina" (2014–2019) oli tal keisrinna Jelizaveta roll.

Rolle Eesti ja Soome filmides[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti mängufilmis "Seltsimees laps" (2018, režissöör Moonika Siimets) mängis ta venelasest koolidirektorit Ljudmilat, Soome mängufilmis "Kupee nr 6" (2021, režissöör Juho Kuosmanen) vagunisaatjat.

Mängufilmis "Triivides kaugusse" (2022, režissöör Rebeka Rummel) on tal peaosa, ta mängib kosmonaut Aleksei (Igor Rogatšov) abikaasat Verat. Mängufilmis "Minsk" (2022, režissöör Boris Guts), mis põhineb 2020. aasta traagilistel Minski-sündmustel, mängib ta Irinat.

Näitlejana Eesti seriaalis[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aastal mängis ta Eesti Rahvusringhäälingu ja Elisa Eesti spioonisarjas "Reetur" (režissöör Ove Musting) Vene luure residenti Jacqueline'i (vastavad osad jõuavad Elisa Huubis ekraanile 2024. aasta kevadel ja ETV-s 2024. aasta sügisel). Tema karakter on võimukas naine, kes annab agendile ülesande värvata NATO käsundusohvitser, kellel on ligipääs ülisalajastele Euroopa kaitseplaanidele, ning näitab taas, et määratud ülesande õnnestumise nimel ei loe venelased ei raha ega inimelusid.[12]

Valik muid filme[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Похищение чародея" (vene ulmefilm, 1989, režissöör Viktor Kobzev)
  • "Katariina" (2014–2019)
  • "Õpilane" (2016)
  • "Suvi" (vene muusikaline mängufilm, 2018, režissöör Kirill Serebrennikov)
  • "Vene psühho" (2018, režissöör Grigori Konstantinopolski), 2019. aastal HÖFF-i repertuaaris
  • "Sadovoje risttee" (18-osaline vene krimimaalsari, 2018, režissöör Aleksei Smirnov)
  • "Soovide maraton" (komöödia, 2020, režissöör Daša Tšaruša)
  • "Hostel" (2021)
  • "Tšaikovski naine" (2022, režissöör Kirill Serebrennikov)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Stipendiumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2017 – Kristi ja Siim Kallase fondi stipendium (Eesti ajaloo mõtestamiseks teatris; lavastuse "Minu Eesti vanaema" ettevalmistamiseks ja väljatoomiseks Narva Vaba Lava teatrimajas)[15]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Augi isa Artur oli eestlasest tuumafüüsik, kes enda eestlasest emaga Siberisse asumisele saadeti. 1958. aastal vabanenuna keelati neil aga Eestisse tulla ning sunniti elama Minskis. Seal tutvus Artur Jevgeniaga, kellega abiellus. Pere sai küll Narva naasta, kuid Julia sündis Leningradis seetõttu, et sünnitus kujunes raskeks ning Leningradis (mis asub Narvale lähemal kui Tallinn) anti paremat arstiabi. Isapoolne vanaema jõudis Juliale isegi Muhu mustrite tikkimist õpetada.[16]

Julia Aug sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1994. aastal, kuid 2011. aastal loeti tema kodakondsus kaotatuks seoses Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse vastuvõtmisega.

2022. aasta kevadel kritiseeris ta avalikult Venemaa agressiooni Ukraina vastu, mistõttu keelati tal kohtuotsusega Moskvas elamine[17], nii et ta oli sunnitud Venemaalt lahkuma ja kolis Eestisse.

Tema tütar on näitleja Polina Aug (sündinud 1995).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Teet Korsten. Julia Aug: Narva linn oleks kui mingis tardunud seisundis Postimees, 06.12.2022.
  2. ↑ Homme esietendub Vene Teatri laval Julia Aug'i "Keisri hull" Piletilevi, 16.03.2023.
  3. ↑ Narvas algab rahvusvaheline Vabaduse festival ERR Kultuur, 13.08.2023.
  4. ↑ Jaak Allik. Lavastus, mis sööbib hinge Sirp, 22.04.2022.
  5. ↑ Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt Eesti Rahva muuseumi kodulehel. Vaadatud 01.01.2023.
  6. ↑ Jaak Allik. Lavastus, mis sööbib hinge Sirp, 22.04.2022.
  7. ↑ Ülevaade. Teatriaasta 2022 ERR Kultuur, 30.12.2022.
  8. ↑ Jaak Allik. Lavastus, mis sööbib hinge Sirp, 22.04.2022.
  9. ↑ Ülevaade. Teatriaasta 2022 ERR Kultuur, 30.12.2022.
  10. ↑ Selgusid teatri aastapreemiate laureaadid ERR Kultuur, 27.03.2023.
  11. ↑ Verni Leivak, Liis Treimann. Julia Aug – filmitäheks tänu Tarantinole Postimees.ee, 17.09.2016.
  12. ↑ Galerii: lõppesid "Reeturi" kolmanda hooaja võtted ERR Menu, 15.08.2023.
  13. ↑ Homme esietendub Vene Teatri laval Julia Aug'i "Keisri hull" Piletilevi, 16.03.2023.
  14. ↑ Selgusid teatri aastapreemiate laureaadid ERR Kultuur, 27.03.2023.
  15. ↑ Maily Mau. Fotod | Vaata, kes said Kristi ja Siim Kallase fondi teatristipendiumid! Õhtuleht, 20.12.2017.
  16. ↑ Verni Leivak, Liis Treimann. Julia Aug – filmitäheks tänu Tarantinole Postimees.ee, 17.09.2016.
  17. ↑ Актрису Юлию Ауг по решению суда выселили из однушки в Митине (рус.) // Москва. Северо-Запад : газета. — 2022. — Ноябрь (№ 41 (612)).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Julia_Aug&oldid=6491577"