John Hawkwood

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Paolo Uccello maalitud John Hawkwoodi kaheksa meetri kõrgune ratsamonument Firenze toomkirikus. 1436. Alates 1524. aastast raamiga
Sama maalingu detail

John Hawkwood (u 1320 Sible Hedingham, Essex – 16. või 17. märts 1394 Firenze), itaalia nimega Giovanni Acuto, oli palgasõdurite kapten, kes 30 aasta vältel tegutses 14. sajandi sõdades Itaalias[1].

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli parkali poeg, kes valis sõduri elukutse ja osales Edward III sõjakäikudel Prantsusmaal, arvatavasti andis kuningas talle aadliseisuse. Pärast Brétigny lepingu sõlmimist 1360. aastal, mis ajutiselt lõpetas Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise vaenutegevuse, hakkas Hawkwood juhtima palgasõdurite rühma ja läks Itaaliasse, et ühineda inglise palgasõdurite Valge Kompaniiga. 1364. aasta jaanuaris ülendati ta väejuhiks. Sõjategevuses kasutas ta inglise pikkvibusid ja taktikaid, mis oli talle tuttavaks saanud Inglismaa vägede tegevusest Prantsusmaal. Kuulsuse pälvis tema vägede liikumiskiirus sõjaväljal kergema relvastuse ja varustuse tõttu, tema oskus juhtida jalaväge ja distsipliin sõjaväes.

1372. ja 1378. aasta vahel teenis ta vaheldumisi paavsti ja Milano hertsogit. 1377. aastal nais ta Milano hertsogi Bernabo Visconti vallastütre. Järgneval aastal sai ta Firenze vägede kapteniks, sõdides ka teiste klientide huvides neil aegadel, kui Firenze vabariik ei vajanud tema teeneid.

1382. aastal müüs ta maha talle paavsti kingitud valdused Romagnas Ravenna lähedal ja ostis maaomandi Firenze naabrusse. Üheksa aastat hiljem sai ta lugupeetud Firenze kodanikuks. 1394. aastal, valmistudes naasma Inglismaale, alustas ta oma Itaalia valduste müügiga, kuid suri enne kavatsuse teostumist.

Isiksus[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud kaasaegsed allikad on ühel meelel Hawkwoodi halastamatuse ja brutaalsuse kirjeldamisel. Kuna ta rutiinselt rüüstas ja hävitas kloostreid ja pühapaiku ning ähvardas ja terroriseeris vaimulikke, peeti teda jumalakartmatuks, kuid esineb üksikuid juhtumeid, mis justkui kõneleks vastupidisest[2]. Kurikuulsaim tema tegudest on Rimini lähedal asuva Cesena purustamine 1377. aastal, kui inglise ja bretooni palgasõdurid tapsid kolm päeva kestnud tapatalgutel 3000–8000 linnaelanikku. [3]

Ilukirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

John Hawkwood esineb krahv Aguto nime all ühe kõnelejana Karl Ristikivi romaanis "Mõrsjalinik"[4]. Motiiviks on võetud Hawkwoodile adresseeritud Siena Katariina kiri, mis tänapäeval kannab numbrit 140[5] ja kus Katariina nimetab Hawkwoodi oma vaimulikuks vennaks ning palub tal võidelda ristisõjas "kuradi teenimise asemel".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.britannica.com/biography/John-Hawkwood
  2. W. Caferro. John Hawkwood: An English Mercenary in Fourteenth-Century Italy. JHU Press, 2006
  3. A. Sampson. EUROPE: Mercenary Money Made the World Go Around. - Guardian, November 20, 2004
  4. K. Kuusk. Lumesadu kinolinal. Autobiograafilisus ja naisekuju poeetika Karl Ristikivi ja Uku Masingu filmiainelises lüürikas // Snowfall on Screen: Autobiographism and the Poetics of the Image of the Woman in Karl Ristikivi's ja Uku Masing's Film-Themed Poems. - Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016
  5. http://opcentral.org/resources/2012/09/03/saint-catherine-of-siena-as-seen-in-her-letters/

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]