Siena Katariina

Allikas: Vikipeedia
Detail Domenico Beccafumi maalist, kus on kujutatud Siena Katariinat, u 1515

Siena Katariina (25. märts 134729. aprill 1380) oli dominikaanlasest tertsiaar ja pühak.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sündis värvali Jacobo Benincasa 23. lapsena. Tema ema oli Lapa Piagenti, kes oli kohaliku luuletaja tütar. Kuueaastaselt nägi Katariina esimest ilmutust.

Aastal 1363 pühendus ta täielikult askeesile ja palvetamisele. Katariina koges mitmeid müstilisi sündmusi: abielu Kristusega u 1367 ja Kristuse kannatustele kaasaelamine. Aastal 1374 tunnistati ta Firenze dominiiklaste üldkogu poolt ortodoksseks, tema pihiisaks sai Capua Raimondus.

Vaadete poolest oli Siena Katariina sarnane Püha Birgittaga – mõlemad nõudsid paavsti toomist Avignonist Rooma ja kiriku reformimist. Katariina oli ka tuline Itaalia linnade vahelise rahu võitleja. Samas toetas ta paganate vastaseid ristisõdu.

Katariinale omistatakse ka paavsti keelitamine naasmaks Rooma, mis ka aset leidis. Kuna paavst aga 27. märtsil 1378 suri (Avignoni vangipõlv oli aastatel 1309–1377), valiti uueks paavstiks Urbanus VI. Prantsusemeelsed vaimulikud valisid aga Avignonis omakorda paavstiks Clemens VII. Nii sai alguse skisma.

Kui 29. aprillil 1380 Katariina suri, siis maeti ta dominiiklaste kalmistule. 1383. aastal kaevati säilmed üles ja viidi Santa Maria Sopra Minerva basiilikasse, kus Katariina pea eraldati kehast, ja toimetati Siena Püha Domenicuse kirikusse.

Paavst Pius II kanoniseeris Katariina 29. juulil 1461.

Väliseesti kirjaniku Karl Ristikivi romaan "Mõrsjalinik" käsitleb Siena Katariina elulugu.