Jim Thorpe

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on indiaani päritolu sportlasest; tema järgi nime saanud linna kohta vaata artiklit Jim Thorpe (linn).

Jacobus Franciscus "Jim" Thorpe [džim toorp] (sooki-foksi keeltes Wa-Tho-Huk; (28. mai 1887 või 1888 Oklahoma28. märtsil 1953 Lomita (California)) oli USA sportlane.

1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis võitis Jim Thorpe kergejõustikus kaks kuldmedalit (viievõistluses ja kümnevõistluses).

Kodumaale Ameerika Ühendriikidesse naastes sai Jim Thorpe'ist rahvuskangelane. Teda austati paraadiga Broadwayl ja bankettidega paljudes linnades. President William Howard Taft nimetas ta "kõrgemat tüüpi kodanikuks". Kui Thorpe kooli tagasi jõudis, hakkas ta mängima Ameerika jalgpalli.

1913. aasta jaanuaris tabas Thorpe'i hoop, mis mõjutas kogu tema edasist elukäiku. Aastatel 19091910 olevat ta pesapalli mängimise eest Põhja-Carolinas teeninud 25 dollarit nädalas. Sellise süüdistusega tuli välja Massachusettsi osariigi Worcesteri linna ajalehe Worcester Telegram masinakirjutaja Roy Johnson, kes kahele vanale fotole toetudes väitis, et Thorpe on "räpane proff".

Oma treeneri Glenn Pop Warneri ning Carlisle'i indiaani kooli inspektori Moses Friedmani abiga kirjutas ta USA Amatöörsportlaste Uniooni (AAU) presidendile James Sullivanile: "Arvan, et mind võib osaliselt vabandada asjaolu, et olin lihtne indiaani koolipoiss ega teadnud kõiki neid asju. Ma tõesti ei teadnud, et toimisin valesti, sest tegin niisamuti nagu paljud kolleegid."

Treener Pop Warner rääkis: "Thorpe oli niisugune mees, kes pani alati kaardid lahtiselt lauale. Paljud teised mängisid samas meeskonnas, kuid nad olid ettevaatlikud ja küllalt targad, et mängida valenimede all. Thorpe esines aga oma õige nime all, sest ta ei osanud vahet teha, mis on elukutseline ja mis on amatöörsport. Ta ei näinud selles midagi halba, et mängis pesapalli ja teenis suve jooksul väikest taskuraha. Ta ei suutnud aru saada, miks see peaks takistama tal osa võtmast teisel pool maakera toimuvatest olümpiamängudest."

USA Amatöörsportlaste Uniooni juhtkond otsustas kustutada Thorpe'i nime kõigist rekordiraamatutest. Ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee pöördus Thorpe'i poole ning käskis tagastada võidetud medalid ja kingitused. Kuid keegi ei saanud olematuks teha seda, mida Thorpe oli teinud.

Jim Thorpe jäi maailma suurimaks atleediks. Seda tunnistasid ka rootslane Hugo Wieslander ja viievõistluse võitjaks kuulutatud norralane Ferdinand Bie, kes keeldusid Thorpe'ilt äravõetud medaleid vastu võtmast. Wieslander saatis kuldmedali spordimuuseumisse.

Kuigi keegi ei ole kunagi vaielnud Thorpe'i võimete üle, ei andnud aeg-ajalt toimunud kampaaniad tema au taastamiseks mingeid tulemusi.

1950. aastal hääletas Associated Press Jim Thorpe'i USA 20. sajandi esimese poole kõige väljapaistvamaks meessportlaseks.

1972. aastal asutas ajakirjanik Robert Wheeler Jim Thorpe'i Ühingu, millesse suhtus positiivselt ka USA Olümpiakomitee. 1975. aastal, 63 aastat pärast Thorpe'i saavutusi Stockholmis ja 22 aastat pärast tema surma, pöördus president Gerald Ford ROK-i presidendi lord Killanini poole: "Jim Thorpe'i nimi tähistab väärikust, võimekust, uhkust ja võitlejahinge. Maailma ühe suurima atleedina on ta muutunud USA legendiks." Kuid seegi pöördumine ei andnud tulemusi. Kuldmedaleid ja kingitusi ei tagastatud. Thorpe'i nimi ei ilmunud ikka veel olümpiarekordite raamatusse.

Robert Wheeleri pingutused kandsid lõpuks vilja. Nimelt leidis ta seadusepügalatest, et 1913. aastal tehtud otsus on õigustühine, sest "otsus sportlase võistluskõlblikkuse kohta tuleb teha 30 päeva jooksul". Worcester Telegram oli oma sensatsioonilise uudise avaldanud aga alles kuus kuud pärast olümpiamänge. Seda asjaolu pidas lõpuks ka ROK oluliseks põhjenduseks ja 13. oktoobril 1982. aastal kanti Thorpe'i nimi taas olümpiaraamatutesse.

19. jaanuaril 1983, täpselt 70 aastat pärast Thorpe'i profiks kuulutamist, andis ROK-i president Juan Antonio Samaranch tema medalid Los Angelese hotellis Hotel Biltmore pidulikult üle olümpiavõitja lastele: viievõistluse medali vanemale tütrele Gailile ja kümnevõistluse kulla vanimale pojale Billile. Thorpe'i viimased sõnad olid olnud: "Andke mu medalid tagasi" ja lõpuks oligi tema soov täitunud.

Jim suri 28. märtsil 1953. aastal Lomita linnas Californias vähki. Maailma suurim atleet, keda austasid kuningad ja prominendid, suri tõelise kerjusena. Ta maeti Schawneesse Oklahoma osariigis, kuid Mauch Chunki ja East Mauch Chunki linn Pennsylvanias 75 miili kaugusel Carlisle'ist tegid ettepaneku, et Thorpe'i põrm maetakse nende territooriumile ning linnad ühinevad ja võtavad nimeks Jim Thorpe'i-nimelisteks, millega atleedi lesk ka nõus oli.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]