Jenissei (laev, 1906)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti vetes uppunud Vene sõjalaevast; jõe kohta vaata artiklit Jenissei.

Jenissei enne Esimese maailmasõja algust
Jenissei enne Esimese maailmasõja algust
Teenistuskäik
Naval Ensign of Russia.svg Venemaa Keisririik
Nimi Miiniveeskaja Jenissei
Минный заградитель «Енисей»
Ehitaja Peterburi Balti laevatehas
Kiil pandud august 1905
Vette lastud 5. juuli 1906
Üle antud 24. oktoober 1909
Saatus Uputatud U-26 poolt 4. juunil (vkj 22. mail) 1915
Laeva üldandmed [1]
Klass ja tüüp Amuur-klassi miiniveeskaja
Veeväljasurve 2962 t
Pikkus 91 m
Laius 14 m
Süvis 4,4 m
Sõsarlaevad Amuur
Peamasinad 2 auruturbiini koguvõimsusega 5220 hj
Kiirus 19 sõlm (35 km/h)
Sõidukaugus 3600 meremiili
Meeskond 320 meest
Relvastus Suurtükid:
5x120 mm
2x75 mm
Kuulipildujad: 8x7,62 mm
Miinid: 320 tk

Jenissei oli Vene Keisririigi miiniveeskaja, mille Saksa allveelaev U-26 uputas Esimese maailmasõja ajal Pakri saare lähedal. Vraki leidis 1985. aastal Eesti Meremuuseumi uurimislaeva Mare kapten Vello Mässi juhtimisel ja 1999. aastal kuulutati see kultuurimälestiseks.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Jenissei ja sõsarlaev Amur ehitati kolmanda ja neljanda laevana Amur-klassist, asendamaks kahte samanimelist laeva, mis Vene-Jaapani sõjas kaotati. Vene-Jaapani sõja kogemustele tuginedes tehti aga laevade konstruktsioonis mõningad muudatused. Eelmised laevad kandsid 120 uut ja 240 vana tüüpi miini. Uued laevad pidid kasutama ainult uut tüüpi miine. Jenissei kiil pandi maha 1905. aasta augustis ja see ehitati Balti laevatehases Peterburis. Revolutsioonisündmuste ja muudatuste tõttu projektis ehitus venis ja laev valmis alles 24. oktoobril 1909.

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Peale laeva katsetamist liitus Jenissei Balti miinieskaadriga ja aastatel 1910–1913 harjutati peamiselt miinitõkete rajamist Soome lahele. Vahetult enne Esimese maailmasõja puhkemist sai admiral Nikolai von Essen, Balti laevastiku juhataja, loa rajada Keskmiiniväli, mis oleks sulgenud Soome lahe Saksa laevastikule. Selle miinivälja rajasid miiniveeskajad Ladoga, Naroba, Amur ja Jenissei 18. juulil 1914, kui kõigest nelja tunniga lasti vette 2129 miini[2].

Jennisei rajas 2. detsembril 1914 Danzigi lahte 240 miinist koosneva tõkke. Operatsioon kestis 45 minutit ja miiniveeskajat kattis soomusristleja Bogatõr. Sellel miiniväljal hukkus hiljem üks Saksa laev ja veel neli jäi samas piirkonnas kadunuks. Järgmise aasta alguses osales Jenissei miiniväljade rajamises Hiiumaa lähistele.

Hukkumine[muuda | muuda lähteteksti]

Jenissei suundus 1915. aasta 4. juuni varastel hommikutundidel Tallinnast Lääne-Eesti saarestiku suunas, pardal 360 meremiini ja 20 torpeedot. Ilmselt olid need mõeldud Rohuküla sadamas paiknevate torpeedopaadite või hävitajate jaoks. Samal ajal varitses Saksa allveelaev U-26 Pakri saarte juures, lootes tabada mõnda Tallinnast väljuvat laeva. Nähtavale ilmuski Jenissei ja allveelaeva õnneks veel ilma saatelaevadeta.[3]

Allveelaev võttis Keibu lahe suus positsiooni sisse ja lasi 600 meetri kauguselt Jenissei suunas teele torpeedo. Jenissei sai tabamuse otse keskele ja plahvatus rebis allpool veeliini paremasse pardasse suure augu. Jenissei hakkas kiiresti kreeni vajuma ja uppus kümne minutiga. Korraliku väljaõppeta madrused ei osanud laeva ja enda päästmiseks suurt midagi teha ning paljud hüppasid lihtsalt vette. Kuigi rannalt tõtati pea kohe kalapaatidega appi, õnnestus päästa vaid 21 meest – paljud veest välja tõmmatud surid alajahtumise või hirmušoki tõttu. Hukkus 298 meest, teiste seas ka laeva komandör 2. järgu kapten K. V. Prohhorov.[3]

Vene laevastiku staap korraldas juurdluse, miks läks suur sõjalaev sõjaajal merele ilma saatelaevadeta. Süüdlased väitsid, et allveelaev ründas kalda poolt ehk suunast, kust vaenlast karta ei osatud.[3]

Vrakk[muuda | muuda lähteteksti]

Vrakk lebab 45–47 meetri sügavusel merepõhjas ja on 45 kraadi paremale kreenis. Vraki asukohta üritasid juba 1930. aastatel tuvastada Eesti metalliärimehed, kes seal leiduva terase, messingu ja pronksi maha lootsid müüa. Siis lõppesid otsingud edutult ja Jenissei leiti alles 1985. aastal kapten Vello Mässi juhtimisel Eesti Meremuuseumi uurimislaeva Mare poolt.[1]

Vraki uurimisel selgus, et kaldapoolne vasak parras on terve, mistõttu ei saanud allveelaev kindlasti rünnata kalda poolt nagu Vene laevastiku juurdlus oli järeldanud.[3] Peale taasiseseisvumist 1993. aastal kutsuti vraki uurimisel appi Rootsi uurimislaev Altair, mida juhtis kapten Bengt Griselli.[1] Mõni aeg hiljem, 1996. aastal osalesid vraki uurimisel ka Rootsi sukeldujad ja selle tulemusel valmis 1997. aastal koostöös filmistuudioga F-Seitse allveedokumentaalfilm "Tsaari sõjalaev."[3] Film räägib vraki otsimisest, leidmisest ja uurimisest.[1]

Vastavalt kultuuriministri määrusele number 13 kuulutati Jenissei vrakk 24. märtsil 1999 kultuurimälestiseks. Selle registrinumber on 22264.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Õun 2003, 76–77
  2. "The history of Russian Navy". (The Great War: The Baltics). Vaadatud 23. veebruar 2013. Inglise keel.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Vello Mäss. "Lippude lehvides mere põhja. Vabahärra von Berckheimi vägiteod ja hukk Soome lahel". Horisont 4/2010, 16. august 2010. Vaadatud 30. detsember. 2012.
  4. "Mälestised 22264: Miiniveeskja "Jenissei" vrakk". Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaas, 27. jaanuar 2011. Vaadatud 03. veebruar 2013.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

Vello Mäss, Võlgade tasumise aeg. Miiniveeskaja “Jenissei” Meremees. 12.10.1993

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]