Vello Mäss

Allikas: Vikipeedia

Vello Mäss (sündinud 26. oktoobril 1940 Tartus) on eesti allveearheoloog.

Ta on Eesti Meremuuseumi merearheoloogia teadur ja uurimislaeva Mare kapten.

Eluloost[muuda | muuda lähteteksti]

Vello Mäss on kasvanud üles Rannamõisas õpetajate perekonnas. Jacques-Yves Cousteau allveefilmidest inspireerituna meisterdas Vello noorpõlves koos sõbraga ise allveevarustuse, mida koos katsetati. Juba 30 minuti pärast arreteeriti nad Vene piirivalve poolt, süüdistatuna Rootsi põgenemise katses. Neil tuli kinnitada koos vanematega võimudele allkirjadega, et rohkem enam allveeasjandusega ei tegele.

Aastatel 1958–1962 õppis Mäss Tallinna Kalanduse Tehnikumis laevajuhtimise erialal. Seejärel töötas ta tüürimehena külmutuslaevadel, kaptenina Läänemerel kalatraaleritel ja lõpuks Kirovi kalurikolhoosi laevastiku peakaptenina.

1978. aastal asus ta tööle Meremuuseumis, kus asus kohe propageerima ja eest vedama allveearheoloogilisi töid koostöös mereajaloolase Bruno Paoga ja arheoloog Vello Lõugasega. 1980 asutati Meremuuseumi juurde allveearheoloogia klubi Viikar. 1982. aastal hangiti muuseumile Pärnust vana kalatraaler uurimislaevaks, mille nimeks sai Mare ja kapteniks Vello Mäss. 1988. aastal sai Vello Mäss Meremuuseumi allveearheoloogia osakonna juhatajaks.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1997 – Kaitseliidu Valgeristi III klass
  • 1997 – Kaitseliidu Tallinna Sadama malevkonna teenetemärk
  • 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk
  • 2005 – Soome Mereväes teeninud Eestlaste Gildi juhatuse hõbeankru mälestusmärk
  • 2010 – Helsingi laevastikugildi mälestusrist.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema lell oli kunstnik Eduard Mässo ja lelle pojapoeg on Edward Masso.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]