Jakovlev Jak-42

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jak-42 (Saravia Airlines)
Jak-42 Moskva Šeremetjevo lennuväljal
Jak-42 kabiini sisevaade (Aeroflot Airlines)

Jakovlev Jak-42 (vene keeles Яковлев Як-42; NATO koodnimi Clobber[1]) on 100/200 reisijakohaga kolme turboventilaatormootoriga reisilennuk, mis projekteeriti Nõukogude Liidus 1970. aastate keskel selleks, et asendada tehniliselt vananev lennuk Tupolev Tu-134. See on esimene Nõukogude Liidus sarjana ehitatud reaktiivlennuk, millel olid turboventilaatormootorid suure kahekontuursuse astmega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuki loomine sai alguse 1972. aastal kui oli tekkinud vajadus lennuki järele, mis asendaks Iljušin Il-18 ja Tupolev Tu-134. Valiti kolme mootoriga lennuki kontseptsioon, mis oli sarnane Jak-40 ja Tu-154 kontseptsiooniga.[1]

1977. aastal oli Jak-42 välja pandud Prantsusmaal toimuval Pariisi lennundusnäitusel Le Bourget lennuväljal. Jak-42 seerias ehitamine algas 1977. aastal. Regulaarsed liinilennud reisijatega lennukil Jak-42 algasid NSV Liidu reisilennuettevõttes Aeroflot 1980. aasta lõpus.

Jak-42 lennukiga juhtunud lennuõnnetuse tõttu 28. juunil 1982 katkestati selle lennuki ehitamine kaheks aastaks.

1988. aastal algas täiustatud Jak-42D ehitamine, täiustused andsid lennukile suurema lennukauguse ja lendutõusu kaalu. Lennukit Jak-42 ostsid ka Hiina ja Kuuba.

Kokku ehitati 183 Jak-42-te. Lennuk on 2017. aasta andmetel mõnes Venemaa reisilennufirmas siiani kasutusel[2][3].

Konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Lennukil on kolmepunktiline telik: telik ninaosas ja kaks tiivaalust telikut. Teliku sissetõmbamine ja väljalaskmine ning rataste pidurdamine toimib hüdrauliliselt. Lennukis on kaks hüdrosüsteemi: peamine ja avariisüsteem.

Hüdrosüsteem tagab:

  • teliku väljalaskmise ja sissetõmbamise;
  • rataste pidurdamise;
  • stabilisaatori kohtumisnurga muutmise;
  • spoilerite juhtimise.

Revers mootoritel D-36 puudub, kuid väikse maandumiskiiruse tõttu on lennukit võimalik ka rataste ja spoilerite abil pidurdada.

Lihtne kütusesüsteem koosneb kolmest tiivas paiknevast paagist: üks keskne ja kaks külgmist. Igasse paaki mahub 6170 kg kütust. Kütusekulu on 2300–3100 kg tunnis.

Modifikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Modifikatsioon: Kirjeldus
Jak-42 Prototüüp.
Jak-42A Jak-42D muudetud versioon.
Jak-42D Täiustatud versioon suurema kütusevaruga.
Jak-42D-100 Jak-42D täiustatud avioonikaga.
Jak-42D «Rosgidromet» Atmosfääri geofüüsikalise jälgimise lendav labor.
Jak-42E-LL Lendav labor turboventilaatormootoritega D-236.
Jak-42M Jak-42D uuendatud versioon kolme D-436M mootoriga, mille tõukejõud on 7500 kg; digitaalse lennujuhtimise ja navigatsioonikompleksiga CPNK (ЦПНК)-42М; ICAO IIIA-kategooria pimelennu ilmastikutingimustes maandumiseks.
Jak-42F Modifikatsioon aerofotode tegemiseks.

Eksplutatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Jak-42 kujutisega postmark

Kasutusel on 35 lennukit (2017. aasta seisuga), sealhulgas[4][5]:

  • Saratov Airlines – 5 lennukit
  • KrasAvia – 9 lennukit
  • Izhavia – 10 lennukit

Hiina Rahvavabariigi Rahvavabastusarmee lennuvägi – 2 lennukit (2016. aasta andmete järgi)[6].

2015. aasta oktoobris peatas lennuettevõte Gaspromavia kõikide Jak-42 lennud (umbes 7 lennukit)[7].

Eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnoandmed Jak-42
Pikkus 36,38 m
Tiivaulatus 34,88 m
Tiivapindala 150 m²
Kõrgus 9,83 m
Laius 3,8 m
Tühikaal 33 500 kg
Suurim stardikaal 57 000 kg
kütusekulu 3100 kg/h
Suurim kiirus

Mach 0,75 ehk 810 km/h (optimaalsel lennukõrgusel)

Meeskond 3
reisijate kohti 120
Lennukaugus 2900 km
Õhkutõusu distants 1800 m
Maandumisdistants 1670 m
Lennulagi 9100 m
Mootor 3 x D-36

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlik veebilehekülg A.S. Yakovlev Design Bureau