Jacobsoni elund

Allikas: Vikipeedia
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal

Jacobsoni elund[1] ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund[2] ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.[3] Elund on embrüo staadiumis olemas kõikidel tetrapoodidel.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Elundi asend loomaliigiti ja indiviiditi võib varieeruda:

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Elundi morfoloogia erineb loomaliigiti ja ka indiviiditi, nii on mõõdetud pruun-harjasvöölasel (Chaetophractus villosus) toruja elundi pikkuseks 18 mm[4], veisel ja hobusel 15–20 cm.[5]

Anatoomia ja füsioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Jakobsoni elundit, mille aktiivsus ja osalemine organismide igapäevaelus võib varieeruda, loetakse loomadel oluliseks haistmiselundiks. Elundis paiknevad sensoorsed neuronid töötlevad keemilisi stiimuleid. Elundis elunevate neuronite aksonid ühenduvad haistmissibulaga ja edastatakse amügdalasse ja amügdala saadab impulsid hüpotalamusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimiseks. Sahkluu-ninaelund on nii sekretoorne kui sensoorne elund.

Funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Sahkluu- nina elundi rolli seostatakse mokapööritamisreaktsiooniga. Elundi postnataalseks bioloogiliseks funktsiooniks loetakse kemikaalide (näiteks feromoonide) kaudu suhtlemist sama liigi eri indiviidide vahel. Bioloogilist suhtlemist abistava elundina on elundil ka oluline roll aktiivsete seksuaalpartnerite, saakloomade ja ka pesapaiga leidmisel, toidu neelamisel jms.[6]

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel moodustavad sahkluu-nina elundi kaks avaust suuõõnde (suulaes) koos sahkluu ja haistmisel osalevate närvilõpmetega ning vastavate rakkudega vomeronasaalse süsteemi.

Vomeronasaalne elund täidetakse nõrega, silmapiirkonnas paikneva Harderi näärme ja süljenäärmete kaudu.

Maod töötlevad liikudes aktiivselt ümbruskonnast saadud informatsiooni tuues kaheharulise keelega õhuosakesi suuõõnde. Lõhnaainetega sekreet tõmmatakse sahkluu-ninaelundisse ja edasi peaaju vastavatesse osadesse.

Madudel igapäevaelus on elundil tähtis roll saakloomade ning pesapaiga leidmisel ja ka isaste madude seksuaalsel käitumisel, tuvastamaks vastuvõtlikke vastassoost partnereid.[7][8]

Katsed kinnipüütud isaste harilike rästikutega näitasid, et kui neil tuimastada või lõigata läbi sahkluu-nina närv, muutub isasrästikute käitumine: nad ei suuda enam "jälgi ajada" ja on paaritumise vastu ükskõiksed.[10]

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Jakobsoni elundit loetakse vomeronasaalse süsteemi elundiks.

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Elundi esmaavastajaks inimesel peetakse Taani botaanikut ja anatoomi Frederik Ruyschi (16381731). Hiljem (1809) teatas Taani arst Ludwig Lewin Jacobson (17831843) Danske Videnskabernes Selskabis elundi uuest avastamisest imetajatel.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 315:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 403, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/299124/Jacobsons-organ ©2013 Encyclopædia Britannica Veebiversioon (vaadatud 13.09.2013) (inglise keeles)
  4. P. D. CARMANCHAHI, H. J. ALDANA MARCOS, C. C. FERRARI ja J. M. AFFANNI, The vomeronasal organ of the South American armadillo Chaetophractus villosus (Xenarthra, Mammalia): anatomy, histology and ultrastructure, Veebiversioon (vaadatud 13.09.2013) (inglise keeles)
  5. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 404, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  6. [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/299124/Jacobsons-organ ©2013 Encyclopædia Britannica Veebiversioon (vaadatud 13.09.2013) (inglise keeles)
  7. The Vomeronasal Organ, Dr. Michael Meredith, FSU, Snake Vomeronasal Organ (Jacobson's Organ) Veebiversioon (vaadatud 15.09.2013) (inglise keeles)
  8. Claes Andrén, The Role of the Vomeronasal Organs in the Reproductive Behavior of the Adder Vipera berus, Copeia, Vol. 1982, No. 1 (Feb. 23, 1982), pp. 148-157. American Society of Ichthyologists and Herpetologists (ASIH), Article Stable URL:http://www.jstor.org/stable/1444278 Veebiversioon (vaadatud 15.09.2013) (inglise keeles)
  9. A. Bellairs, Observations on Jacobson's organ and its innervation in Vipera berus, J Anat. 1942, 76(Pt 2), lk 167, PMCID: PMC1252700, Veebiversioon (vaadatud 13.09.2013) (inglise keeles)
  10. C. Gans, D. Crews,Hormones, Brain, and Behavior, lk 138, 1992, ISBN 0-226-28122-1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 13.09.2013) (inglise keeles)
  11. KUNWAR P. BHATNAGAR ja TIMOTHY D. SMITH,The Human Vomeronasal Organ. V. An Interpretation of Its Discovery by Ruysch, Jacobson, or Kölliker, With an English Translation of Kölliker, (1877), THE ANATOMICAL RECORD (PART B: NEW ANAT.) 270B:4 –15, 2003, Veebiversioon (vaadatud 15.09.2013) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]