Jacob Casimir De la Gardie

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Krahv Jakob Casimir De la Gardie (3. veebruar 1629 Stockholm7. oktoober 1658 Kopenhaagen) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Läckö ja Kuressaare krahv, Ekholmeni vabahärra; Kolga, Sonsenbergi, Kiiu, Tarvastu, Runsa, Arnö, Tiurala ja Biskopsdorpi härra.[1]

Ta sai 1651 Dalregementeti ülemaks, 1653 riiginõunikuks ja samal aastal sõjanõunikuks, osales kindralmajorina sõjas Poola vastu ja juhtis kindralleitnandina, koos Carl Gustaf Wrangeli ja ratsaväe kindralmajori, Ääsmäe pärushärra, vabahärra Fabian Berendesiga (1610–1678) Rootsi väge Karl X Gustavi esimese Taani sõja Frederiksodde lahingus.[2]

8. novembrist 1657 kuni Roskilde rahuni 26. veebruaril 1658 oli ta Taanilt vallutatud Jüütimaa sõjakuberner, Sjællandi ja Fyni kuberner ja kogu Rootsi jalaväe ülem.[3][4][5]

Ta hukkus Karl X Gustavi teise Taani sõja Kopenhaageni piiramise ajal ja maeti 24. juulil 1659 Riddarholmi kirikusse Stockholmis.[6]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Ebba Sparre portree.
Sébastien Bourdon, u 1653

Tema vanemad olid Rootsi väejuht ja riigitegelane Jakob De la Gardie (1583–1652) ja Visingsborgi krahvinna Ebba Brahe (1596–1674).

Jakob Casimir De la Gardie abiellus 1652. aastal vabapreili Ebba Sparrega (1626–1662), kes oli riiginõuniku, vabahärra Lars Eriksson Sparre (1590–1644) ja Djursholmist pärit Märta Banéri (1593–1638) tütar, Gustaf Banéri tütretütar. Abielust sündisid:

  • Jakob (1653–1655), maeti Veckholmi kirikusse;
  • Christina, sündis 1655 Stockholmis ja maeti koos isaga 24. juuli 1659 Riddarholmi kirikusse;
  • Ebba (1657–1657), maeti Veckholmi kirikusse.

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Jacob Casimir De la Gardie esivanemad
Krahv
Jacob Casimir De la Gardie
(1629–1658)
Krahv
Jakob De la Gardie
(1583–1652)
Vabahärra
Pontus De la Gardie
(u. 1520–1585)
Jacques Scorperier
Catherine de Sainte-Colombe
Sofia Gyllenhielm
(1559–1583)
Rootsi kuningas
Johan III
(1537–1592)
Karin Hansdotter
(1539–1596)
Krahvitar
Ebba Brahe
(1596–1674)
Krahv
Magnus Brahe
(1564–1633)
Krahv
Per Brahe
(1520–1590)
Vabapreili Beata Stenbock
(1533–1583)
Krahvitar
Brita Leijonhufvud
(surnud 1611)
Vabahärra
Sten Eriksson Leijonhufvud
(1518–1568)
Raasepori Krahvitar
Ebba Månsdotter (Lilliehöök)
(1529–1609)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peter Wieselgren, Jakob Gustaf De la Gardie DelaGardiska archivet (1837), lk. 127-129
  2. Karl den X och hans danska krig, Svensk Färöisk Förening, 2007
  3. Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män 4, D - Fl, Upsala 1838, lk. 98-101
  4. Svenskt biografiskt handlexikon (1906), http://runeberg.org/sbh/a0232.html lk. 232]
  5. Nordisk familjebok (1907), v. 60
  6. Christeligh Lijkpredikan Som Nårwarande en stoor och anseende myckenheet aff höge och förnäme Personer aff allahanda Stånd och Köön, Tå Then Höghwålborne Herre, Her Jacob Casimir De la Gardie, Grefwe til Läcköö och Arensborg, Frijherre til Eckholm, Herre til Kolka, Kijda, Runsa, Arnöö, Tarwest, Tiurala och Biskopstorp, etc. Fordem Kongl. May-tz wär allergnädigste Konungs och Herres sampt thess Rijkes, högtbetrodde Man, Rådh och Krijg-Rådh, General öfwer Infanteriet, och Öfwerste til Foot, etc. meera hoos Gudh saligh. Uthi Riddareholms Kyrckian i Stockholm medh wederbörgligh prydna på then 24. Dagen uthi Iulij Månadt, Anno 1659. Christelighen jordades, Bleff hållen aff Erico Gab. Emporagrio, S.S. Theol. Doct. Reg. M-tis et Urb. Holm. Conc. Prim. et Consist. Praesid., Stockholm, tryckt hoos Ignatium Meurer., 1659, Libris.se ESTERis

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]