Riddarholmeni kirik
Riddarholmeni kirik (ka Riddarholmi kirik; rootsi keeles Riddarholmskyrkan) on kirik Rootsis Stockholmis Riddarholmeni saarel, Stockholmi kuningalossi kõrval. See kirik on ainus Stockholmis säilinud keskaegne kloostrikirik. Kuni 1950. aastani säilis traditsioon matta kirikusse kõik Rootsi kuningad: alates Gustav II Adolfist ja lõpetades Gustaf V-ga.
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Kiriku vanimad osad on säilinud 13. sajandi lõpust. Algselt oli ehitis osa frantsisklaste kloostrist, mis asutati 1270. aastatel kuningas Magnus Aidaluku valitsusajal. Kirik ise valmis ajavahemikus aastail 1280–1300. Kloostri muud hooned lammutati 17. sajandil. 1807. aastal läks laiali kiriku kogudus ja kirik jäi kasutusse üksnes haua- ja mälestuskirikuna.
Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]
Kolmelööviline kloostrikirikule iseloomulikult pika kooriruumiga gooti kirik on ehitatud punasest tellisest. Kiriku küljes on hilisemaid renessanssvormides matusekabeleid, mis on algsel kujul säilinud. Tänapäeval näha olev ažuurne tornikiiver on valurauast ja pärineb 1835. aastast, kui see püstitati varasema, Johan III ajal flaami arhitekti Willem Boy kavandatud renessansskiivri asemele.
Kiriku sisustuse moodustavad peamiselt hauatähised, seinte sokliosas on säilinud jälgi keskaegsetest seinamaalingutest.