Per Brahe vanem

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Per Brahe Vanem 1520-1590, Rootsi riiginõunik.

Per Brahe Vanem (ka Peder Brahe, sündis mais 1520, suri 1. septembril 1590) oli Rootsi aadlik ja riiginõunik, Visingsborgi ja Riksdrotsi krahv.

Perekonnast[muuda | muuda lähteteksti]

Per Brahe Vanem oli Rootsi riiginõuniku Joakim Brahe ja Rootsi kuninga Gustav I Vasa (1496-1560) õe Margareta von Hoya poeg. Margareta von Hoya suri 1536 Tallinnas ja on maetud Tallinna Toomkirikusse tollase peaaltari ette, täpne hauakoht ei ole enam leitav.[1]

Per Brahe isa Joakim Brahe hukati Norra, Taani ja Rootsi kuninga Kristian II käsul Stockholmi veresaunas novembris 1520, sest ta oli toetanud Sture'de perekonna poliitilisi ambitsioone. Peri ema saadeti koos lastega Taani vangistusse.[2] Ema naasis aasta pärast Gustav I Vasa trooniletõusu Rootsi, abiellus kuninga soovil Johann av Hoyaga ja põgenes seejärel koos lastega Saksamaale, kui abikaasa ebasoosingusse langes.[3]

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Kui ema 1536 Tallinnas suri, kutsus Gustav I Vasa Per Brahe tagasi Stockholmi, kus ta päris emalt Rydboholmi lossi ja Lindholmeni mõisa.

Juba 1539 oli Per Brahe kammernõuniku ametis Kolme Krooni kuningaresidentsis Stockholmi vanalinnas. Gustav I Vasa pidas temast väga lugu ja usaldas talle olulisi ülesandeid. Per Brahe Vanem sai riiginõunikuks 1544 ja löödi rüütliks 1546, krahvitiitli sai 1561 pärast Erik IV kroonimist. Per Brahe aitas Erikul piirata hertsogite Johani ja Karli võimu ning osales Arboga määrustekogu koostamisel 1561, mis pani paika võimupiirid kuninga ja aadlike vahel.

Erik IV ajal täitis Per Brahe mitmesuguseid ülesandeid piiri taga, näiteks viibis ta 1562 Šotimaal ja 1564 Poolas ning osales Põhjamaade seitsmeaastases sõjas. Et Erikut kimbutasid vaimuhaiguse hood, hoolitsesid eriti pärast nn suurt Sture-mõrva 1567 riigiasjade eest sel ajal enamasti Per Brahe Vanem ja Sten Eriksson Leijonhufvud (1518-1568).

Johan III ajal suurenes Per Brahe amtnikuvõim kuningakojas alates 1569 veelgi.

Nagu paljud teised aadlikud, langes ka Per Brahe Vanem kuningas Johan III valitsusajal lõpuks ebasoosingusse 1589 ja kaotas kõrge ameti kuningakojas.

Per Brahe Vanem suri 1590. aastal ja maeti Östra Rydi kirikusse.

Abielu ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Per Brahe Vanema abikaasa Beata Gustavsdotter Stenbock, hilisem krahvinna Brahe. Skoklosteri loss.

Per Brahe Vanem abiellus 10. märtsil 1549 Gripsholmi lossis Beata Gustavsdotter Stenbockiga (1533-1583). Beata oli riigimarssal Gustav Olofssoni (Stenbock) Noorema (1502/1504-1571) ja Brita Eriksdotter Leijonhufvudi (1514-1572) tütar.[4]

Per Brahe Vanemal ja Beata Stenbockil oli teadaolevalt 13 last: Joakim 1550-1567, Erik 1552-1614, Margareta 1553-1553, Cecilia 1554-1554, Ebba 1555-1634, Katarina 1556-1596, Gustav 1558-1615, Margareta 1559-1638, Anna 1562-1565, Magnus 1564-1633, Johan 1566-1566, Sigrid 1568-1608, Abraham 1569-1630. Poeg Erikust sai samuti riiginõunik; tütar Ebba abiellus kõrgelt haritud riigikantsleri, riiginõuniku ja diplomaadi Erik Sparrega (1550-1600 Linköpingi veresaun), kes koos Ebba venna Erikuga oli seotud Poola kuningas Sigismund III Vasa pärimisasjadega; poeg Gustavist sai riiginõunik ja Poola feldmarssal (väidetavalt ka Rootsi printsess Anna, Johan III tütre noorpõlvearmastus), tütar Margareta abiellus suurnik Johan Sparrega ja temast sai printsess Anna (1568-1625) õukonnadaam, olles segatud mitmetesse intriigidesse; poeg Magnus oli riiginõunik ja riigimarssal ning Rootsi Svea õukonnakohtu esimene president; Sigrid oli peaosaline printsess Anna korraldatud õukonnaskandaalis (nn "kolmapäevapulm", omaaegne suurim õukonnaskandaal, kus printsess Anna korraldas abielu Sigrid Brahe ja admiral Johan Gyllenstierna vahel, sellest perekondadele teatamata, mis olulisel määral rikkus tollal kehtivat seadust. Sigrid olla lubatud Erik Bielkele, ka tahtnud temaga abielluda Johan III pärast kuninganna Katerina Jagellonica surma 1585. Sigrid ei tahtnud Bielket, vaid armastas Gyllenstiernat. Kogu temp läks paarile maksma aasta otsa koduaresti ja kaks tuhat taalrit trahvi, tuhat vaeste heaks ja tuhat Bielkede perekonnale); Abraham Brahest sai õukonna- ja riiginõunik, Uppsala ülikooli kantsler 1607-1622 ja Svea õukonnakohtu kaasistuja alates 1614. Abraham oli tuntud ka oma raamatu "Abraham Brahe päevaraamat" (Abraham Brahes Tidebok) tõttu, kus ta (küll lakooniliselt, kuid tõetruult) andis ülevaate 16. sajandi Rootsi poliitilistest sündmustest.[5]

Kroonika[muuda | muuda lähteteksti]

Pe(de)r Brahe Vanem kogus materjali Peder Swarti kroonika jätkamiseks, mille andis lõpuks 1896-97 välja Otto Ahnfelt.

Per Brahe Vanema kirjutatud Oeconomia, Skokloster.

Per Brahe kirjutas ka eraldiseisva teose noortele aadlikele, mis sisaldas näpunäiteid rahaasjade ja majapidamise korrashoiu kohta, Oeconomia eller Huuszholdzbook, för ungt adelsfolck trükiti esmakordselt 1677 ja uus trükk sellest anti välja 1920. Brahe kirjutas ka religioosse sisuga mõtisklusi.[6]

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. (1910). Tallinna juht. Tallinn: Ploompuu. Lk 9. 
  2. Starbäck, Bäckström (1885-86). Sveriges historia, del 8. F&G Beijers Förlag. Lk 352-353. 
  3. (1906). Svensk uppslagsbok. Malmö. 
  4. "Beata Gustafsson Stenbock". geni.com.
  5. Herman Hofberg (1906). Svenskt biografiskt handlexicon
  6. Gusaf Elgenstierna (1925). Den introducerade svenska adelns ättartavlor utgivna. Stockholm. Lk 555-556.