Mine sisu juurde

Tarvastu mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata Tarvastu kirikumõis

Tarvastu mõisa ait-kuivati
Tarvastu mõisa meierei
Tarvastu linnusevaremete juurde püstitati 1825. aastal mõisaomanike von Mensenkampffide matusekabel
Viinavabrik-härjatall

Tarvastu mõis (saksa keeles Tarwast) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal[1]. Nüüdisajal jäävad mõisa jäänused Viljandi maakonda Viljandi valda.

Mõisat on esimest korda mainitud 1414[1]. Liivi sõja järel oli mõis Poola Pärnu vojevoodkonna Viljandi staarostkonna folvark ehk riigimõis[2].

1588. aastast doneeriti Tarvastu staarostkond eluaegseks kasutamiseks[3] Jürgen Fahrensbachile. Lisaks Tarvastu mõisale kuulusid talle ka Karksi ja Ruhja. Tarvastu linnus sai tugevasti kannatada nii Liivi sõjas kui ka Rootsi-Poola sõdades. Linnus hävis lõplikult 1596. aastal toimunud püssirohulao plahvatuses.

1624. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf krahv Jakob de la Gardiele, kui Liivimaa kindralkubernerile Helme linnuse ja mõisa, millele lisandusid veel Tarvastu ja Viljandi lossilään.

19. sajandil kuulus mõis Markii Heinrich Joseph de Lambertile, Johann von Jürgensohnile ja Mensenkampffidele: Jakob von Mensenkampffile, Karl von Mensenkampffile, James von Mensenkampffile, Jakob (James) Moritz Justus von Mensenkampffile, Karl August von Mensenkampffile[4].

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Karl August von Mensenkampff[1].

Mõisahooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone pole säilinud[1].

Mõisahooned: viinavabrik-härjatall[5], ait-kuivati[6], valitsejamaja[7], kelder[8], tall-tõllakuur[9], tall[10], meierei[11], moonakatemaja[12], vesiveski varemed[13] on arvatud kultuurimälestisteks.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]