Jõulutäht

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimest, tähe kohta vaata artiklit Kapella; jõulutäheks on nimetatud ka Petlemma tähte; kuuseehte kohta vaata Jõulutäht (ehe)

Kaunis piimalill
Poinsettia bush belize.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond Piimalillelised Euphorbiaceae
Perekond Piimalill Euphorbia
Liik Kaunis piimalill
Ladinakeelne nimetus
Euphorbia pulcherrima
Willd. ex Klotzsch
Jõulutähe õied

Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv taim.

Looduslikult kasvab Kesk-Ameerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuni Guatemalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele.

Jõulutäht on põõsas või madal puu. Ta kasvab 0,6–4 meetrit kõrgeks.

Enamik taimelehti on saagja servaga ja tumerohelised, 7–16 cm pikad. Seevastu iga võrse ülemised lehed on eredalt värvunud: tavaliselt erepunased, vahel ka oranžid, roosad, valged, kreemikad või lihtsalt kahvaturohelised. Nad tunduvad kroonlehtedena ja asendavadki kroonlehti. Tegelikult on jõulutähe õielehed väga pisikesed, kollased ja paiknevad hulgakaupa iga punase lehekobara keskpaigas.

Oma loodusliku esinemise aladel armastavad inimesed seda toataimena kasvatada. Kõige soodsam on teda kasvatada nii, et hommikupäike paistaks otse taimele peale, aga palava lõunapäikese ajal oleks ta varjus. Ta ei salli öise temperatuuri langemist alla 10 °C ja sellistest kohtadest ta kaob. Niisugustes kohtades saab teda üksnes kasvuhoones pidada. Kasvuhoonetingimusi talub jõulutäht edukalt.

Jõulutähe lehed muutuvad punaseks fotoperiodismi käigus. Selleks on vaja ereda valguse ja pilkase pimeduse perioodide vaheldumist, nagu nende looduslikus elukohas on. Valguseperioodi ajal kogub taim energiat, pimeduseperioodi ajal muundab selle abil lehti punaseks. Pimeduseperioodid peavad vältama vähemalt 12 tundi. [1] Jõulutähe kasvatamisel kasvuhoones on keelatud öösel isegi lühikeseks ajaks tuld põlema panna: see takistab oluliselt lehtede punaseks muutumist.

Jõulutäht hangitakse sageli koju jõulude tähistamiseks. Hulk legende seob jõulutähte Jeesuse eluga. Antiikses Iisraelis jõulutäht ei kasvanud.

Jõulutäht ei ole mürgine[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud arvamuse kohaselt on jõulutäht mürgine. See ei ole tõsi. See arvamus võib tuleneda sellest, et jõulutäht kuulub piimalille perekonda, kus on tõepoolest mürgiseid taimi. See väärarusaam hakkas levima 1919 linnalegendi abil, mille järgi kaheaastane laps olevat surnud pärast jõulutähelehe ärasöömist. 20-kilone laps peaks mürgituse saamiseks sööma mitusada taimelehte, aga nende ebameeldiva maitse tõttu on see ebatõenäoline. [2]

Kuigi jõulutäht pole mürgine, pole see siiski ka toidutaim. Lateksi suhtes allergilistel inimestel võib see põhjustada allergilisi reaktsioone ja niisugused inimesed ei tohiks jõulutähte kasvatada. Taim võib nahka või kõhtu kergelt ärritada, taimelehtede söömine suures koguses võib põhjustada nohu või oksendamist. Kui taimemahl silma satub, võib see muuta ajutiselt pimedaks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. How To Make Poinsettia Turn Red – Make Poinsettia Rebloom
  2. Poinsetting It Out

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]