Fotoperiodism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele.

Taimede fotoperiodism[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja.

Punase valguse (660 nm) mõjul aktiveerub taimedes fütokroom, kaug-punane valgus (730 nm) aga pärsib fütokroomi aktiivsust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel – seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. Pikemate ööde käigus on taim võimeline, lähtudes fütokroomi inaktiivsuse hulgast, hindama öö pikkust.

Üldistatult saab õistaimi tüpiseerida järgmiselt: pikapäevataimed, lühipäevataimed ja päevaneutraalsed taimed.

Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi – see tähendab, et valguseperiood on pikem kui ööperiood. Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel.

Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel.

Päevaneutraalsetele taimede õitsemine ei sõltu fotoperiodismist, mis tähendab, et neil pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe. Mõnedel päevaneutraalsetel taimedel on märgatud fotoperiodismi asemel vernalisatsiooni ehk jarovisatsiooni.

Loomade fotoperiodism[muuda | muuda lähteteksti]

Loomade puhul avaldub fotoperioodiline reaktsioon harvem. Mõnedel loomadel sõltuvad päevapikkusest morfoloogilised tunnused, näiteks kasv ja suurus. Vähem on täheldatud mõnedes rühmades fotoperiodismist tingitud polümorfismi ja ebavõrdset soolist jaotust.